Keskerakonna korraldatud tulumaksureformi konverentsil jäi kõlama mõte, et maksusüsteemil on arenguruumi, kuid miinimumi tõus on madalat ja keskmist palka teenivate inimeste jaoks vajalik samm.

Eesti maksukoormuse suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvas mullu aastaga 0,7 protsendipunkti 34,7 protsendini.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul parandatakse vedelkütuse seaduse muudatusega elektroonilist asjaajamist maksu- ja tolliameti (MTA), kütuse müüjate ning laopidajate vahel, mis omakorda vähendab maksupettuste arvu.

Omniva kaubamärki kasutava riikliku logistikaettevõtte AS Eesti Post juhatuse liikme Ansi Arumeele hinnangul ei mõjuta alates 2021. aastast kehtima hakkav e-kaubanduse käibemaksumuudatus e-kaubanduse arengut, seejuures loovad muudatused tema hinnangul e-kaubanduse turul õiglasemad tingimused Eesti ja Euroopa kaupmeestele.

Peaminister Jüri Ratas ütles 8. detsembri tulumaksureformi konverentsil, et maksudebatt ei tohi jääda kinni pisidetailidesse, vaid peab andma vastuseid olulistele ühiskonda ja majandusedu puudutavatele küsimustele.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on astmeline tulumaks euroopalik tulumaks ning välismaale lahkuvad eestlased lähevad valdavalt riikidesse, kus on astmeline maksusüsteem.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Peep Petersoni hinnangul on 2018. aastast kehtiv maksusüsteem vaid ajutine lahendus oma ebaselguse tõttu, parem alternatiiv oleks ametiühingute arvates astmeline tulumaks.

ELi- justiitsministrid leppisid kokku, et kiirem ja efektiivsem piiriülese varade arestimise ja konfiskeerimise süsteem nõuab selgemaid ja otsekohalduvaid reegleid.

Eesti kulutused sotsiaalkaitsele olid 2015. aastal ühed Euroopa Liidu madalamad, moodustades 16 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Indrek Neivelti hinnangul on tulumaksureformiga võetud suund õige, kuid kõrgepalgaliste tulumaksumäära tuleks veelgi tõsta; seejures peab ta ülempiiriks 40-protsendilist tulumaksu.