Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, peadirektori asetäitja, tööinspektsioon:
Vabariigi valitsuse 2009. aasta 11. juuni määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 sätestab, et keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad.
Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 defineerib töötasu kui töö eest makstava töötasu, milles on kokku lepitud. Tulumaksuseaduse § 13 reguleerib aga hoopiski mõistet „palgatulu“. Viimatinimetatud seaduse kohaselt on tulumaksuga maksustatavaks palgatuluks kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, muu hulgas ka palk. Seega on tulumaksuseaduses kasutatav palgatulu mõiste oluliselt laiem ning selle alla kuuluvad nii töötasu, kui ka kõikvõimalikud muud töö- või teenistussuhtes, sh võlaõigusliku lepingu alusel makstavad tasud ja hüvitised.
Valitsuse 2009. aasta 25. juuni määrus nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 9 lg 1 sätestab, et maksuvaba piirmäära ületav osa maksustatakse kui tulumaksuseaduse paragrahvis 13 nimetatud tasu ehk kui palgatulu.
Seega ei ole välislähetuse päevaraha maksmise korras nimetatud maksuvaba piirmäära ületav osa mõistetav mitte töötasuna töölepingu seaduse ja keskmise töötasu arvutamise korra mõistes, vaid tulumaksuseaduses nimetatud palgatuluna ning keskmise töötasu arvutamisel seda arvesse ei võeta.
Kui töötaja on haige, siis maksab tööandja talle töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 märkega 1 alusel hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust ehk ka selle hüvitise maksmisel ei lähe välislähetuse päevaraha piirmäära ületav osa arvesse.
Samas, kui 2017. aastal maksab ravikindlustuse seaduse alusel inimesele haigushüvitist haigekassa, siis võetakse arvesse kogu 2016. aastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja selle arvestuse hulka läheb ka välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära ületav osa.
Antud juhul ei saa anda hinnangut, kas tegemist on õiglase või ebaõiglase süsteemiga, vaid tuleb tähelepanu pöörata sellele, et tegemist on erinevatel alusel arvutatavate ja makstavate tasudega, mis ei ole omavahel võrreldavad. Juba mitu aastat ning ka praegu kehtiva korra järgi erineb tööandja poolt keskmise töötasu alusel töötajale makstav haigushüvitis ravikindlustusseaduse alusel haigekassa makstavast hüvitisest.
