1. juulil 2017 jõustunud töölepingu seaduse muudatused teevad alaealiste tööle võtmise ja töötamise paindlikumaks. 13–16-aastastele noorukitele lubatud tööde loetelu pole enam valitsuse määrusega kehtestatud, kuid alaealiste tööle võtmisel kehtivad olenevalt lapse vanusest mitmed eritingimused, mida tööandja peab teadma ja arvestama.

1. juulil 2017 jõustunud töölepingu seaduse muudatused teevad alaealiste tööle võtmise ja töötamise paindlikumaks. 13–16-aastastele noorukitele lubatud tööde loetelu pole enam valitsuse määrusega kehtestatud, kuid alaealiste tööle võtmisel kehtivad olenevalt lapse vanusest mitmed eritingimused, mida tööandja peab teadma ja arvestama.

MTÜ Lastekaitse Liit kahtleb sotsiaalministeeriumi prognoosis, mille kohaselt on isade osalus laste kasvatamises tõusuteel ja vanemahüvitiste saajatest on 2020. aastal isasid 65 protsenti.

Ettevõtte juhtkonnal tekib tihti küsimus, milline leping on otstarbekam töövõtjaga sõlmida, kui plaanis on kas ühekordne projekt või ajutised või hooajalised tööd. Mõnikord ei pöörata piisavalt tähelepanu töö sisu ja lepingu vormi kokkusobimatusele, mis võib pärast tööde valmimist põhjustada vaidlusi tööandja ja töövõtja vahel või vigu maksude deklareerimisel.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on tööandjal õigus usalduse kaotamise tõttu lõpetada tööleping töötajaga, kes ei lähe tööandja korraldatavasse tervisekontrolli.