Kuigi Eesti võlakoormus on jätkuvalt Euroopa väiksemaid ja tugevalt alla 60%, tuleb rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul jätkuvalt pingutada, et liiguksime korras riigirahanduse suunas.
„Nende riikide puhul, mille võlatase on üle 60% SKPst, hakkab Euroopa Komisjon ka jõulisemalt sekkuma. Meie oleme sellest piirist küll üsna kaugel, kuid siiski peame vaatama oma kulude ja tulude suhte kriitiliselt üle. Lisaks näevad eelarvereeglid ette maksimaalse eelarvepuudujäägi, mis jääb meil sel aastal napilt alla lubatud kolme protsendi piiri ehk on 2,9 protsenti. See tähendab, et kulud on meil liiga kõrged ning eelarvepuudujääki tuleb kontrolli all hoida ja vähendada, et meie laenukoormus kiires tempos kõrgustesse ei tõuseks,“ selgitas Võrklaev.
Ta lisas, et viimane Eesti Panga prognoos näitas 2025. aastaks 4,5 protsendilist eelarvepuudujääki. „Kui me riigieelarve kulude ja tuludega midagi ette ei võta, on meil järgmisel aastal eelarvereeglite täitmise vaates juba probleem.“
Rangem eelarvepoliitika ei tohiks samas takistada vajalike investeeringute tegemist, kuna need on eelduseks rohe- ja digiüleminekul ning tootlikkuse kasvatamiseks. Selles vaates soovitakse kiirendada ka EL toetuste, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika toetuste rakendamist.
Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on riigil igati mõistlik võtta laenu, juhul kui seda kasutatakse investeeringuteks, mitte püsikulude katteks.
„Sel aastal võtame laenu ca 2 miljardit eurot, et katta riigieelarve puudujääki. Lisaks on riigieelarves ettenähtud 1,9 miljardi euro ulatuses investeeringuid ja investeeringutoetuseid, mis tuleks võimalikult kiiresti ja efektiivselt majandusse suunata,“ lisas Võrklaev.
