Kolmapäev, 16 September 2015 10:53

Autorikaitse ekspert: kassetitasu praegune süsteem on puudulik

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Autorikaitse ekspert: kassetitasu praegune süsteem on puudulik
Autorikaitse ekspert: kassetitasu praegune süsteem on puudulik Reuters
Justiitsministeeriumi soov ja õiguskantsleri ettepanek ajakohastada tühja kasseti tasu kogumise põhimõtteid on küll tervitatav, ent ei lahenda praeguse süsteemi puudusi, ütles kassetitasu vaidluses autorikaitsjaid esindav advokaat Priit Lätt.

Eesti on 1996. aastast lubanud teoste kopeerimise isiklikuks otstarbeks. See omakorda tähendab, et Eesti peab tagama ka õiguste omajate varaliste õiguste kaitse ehk õiguse saada õiglast hüvitist. Praegusel juhul on autorid aga pandud olukorda, kus omand on seaduse alusel vabasse kasutusse antud, aga õiglast ega kohest hüvitist nad selle eest ei saa, esitas Lätt BNS-ile autorikaitsjate positsiooni.

Kommenteerides õiguskantsleri seisukohta, et tasu laekumise vähenemisest ei saa järeldada kahju tekkimist loojatele ning et kui tasu kogumise alused on muutunud, tuleks neid täpsustada või leida uued alused, ütles Lätt, et need võivad küll olla asjakohased uue õiglase süsteemi loomisel, ent ei ole põhiseaduslikkuse küsimuses relevantsed.

"Õiguskantsleri arvamuses esitatud põhjendused võiksid olla asjakohased intellektuaalse omandi kodifitseerimisprotsessis uue õiglase süsteemi loomisel, kuid need ei saa olla asjakohased olemasoleva puuduliku süsteemi põhiseadusega kooskõla põhjendamisel," ütles Lätt BNS-ile. Ta märkis, et vaidlusaluse andmekandjate nimekirja osas on leidnud ka justiitsminister, et see võib olla põhiseadusega vastuolus.

Ta viitas, et nimekiri peab vastavalt seadusele tagama õiguste omajale õiglase hüvitise juhul, kui ainuõigust teost levitada piiratakse kopeerimisega isiklikuks kasutamiseks. "Määrus nr. 14 [nimekiri] oma kehtivas sõnastuses ei vasta selle andmise aluseks oleva volituse eesmärgile ja ulatusele ning seetõttu on justiitsministeeriumi hinnangul määruse nr 14 formaalne kooskõla põhiseadusega kaheldav," rääkis Lätt.

Autorite nõude rahuldamisega ja regulatsiooni muutmisega kaasneda võiv seadmete ja andmekandjate hindade võimalik tõus on spekulatsioon ega põhine uuringutel, rääkis autorikaitsjaid esindav advokaat. "Väärib rõhutamist, et nii õiguskantsler kui justiitsministeerium on ka ise möönnud asjakohaste uuringute mittetegemist. Uuringute tegemata jätmist ei saa aga ette heita autoritele või neid esindavatele organisatsioonidele, sest valitsuse vaidlusaluse määruse [andmekandjate nimekirja] kaasajastamine vastavalt ühiskonnas toimunud muudatustega on ikkagi valitsuse enda ülesanne," ütles Lätt.

Vajadust mõjuhindamise järele rõhutab ka hea õigusloome tava, märkis Lätt. Valitsus ei peaks vastavat järelhindamist läbi viima ebamõistlikult tihti, näiteks igal kuul, ent seda tuleks sellegipoolest teha mõistliku aja tagant. Mõistlikuks ajaks võib autorikaitsjate hinnangul olla 1-3 aastat. "Kindlasti ei ole mõistlikuks ajaks aga aeg, mil määruses toodud nimekiri seadmetest, millelt tuleb maksta tasu, on püsinud muutumatuna 2006–2015 ehk üheksa aastat," rääkis Lätt.

Õiguskantsler kujundas küsimuses seisukoha vastavalt riigikohtu palvele. Kehtivat määrust ei saa õiguskantsleri kinnitusel pidada seaduse- ja põhiseadusevastaseks vaid selle tõttu, et selles ei ole tühja kasseti tasu objektina loetletud kõik salvestamist võimaldavad seadmed.

"Tühja kasseti tasu laekumise vähenemisest aga ei järeldu automaatselt, et autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele on tekkinud kahju. Osa neist kasutab tasu saamiseks muid kaasaegseid vahendeid juba praegu ja suudab oma teoste loata tasuta kasutamist ja edastamist vältida," märkis õiguskantsler.

Tema hinnangul vajab intellektuaalomandi kaitse korraldus kaasajastamist. "Autorid, esitajad ja fonogrammitootjad peavad oma loomingu ja töö eest saama õiglast tasu, samas tuleb ka neil endil kasutada selleks võimalusel kaasaegseid meetodeid, näiteks teoste müük interneti kaudu," seisab õiguskantsleri seisukohas.

Õiguskantsleri hinnangul peaks uus lähenemine ühtaegu arvestama nii internetivabaduse põhimõtteid kui osaliste õiglasi huve. "Kui on kadunud või olulisel määral muutunud need alused, mille abil adekvaatselt mõõta autorite kaudseid kahjusid, siis tuleb neid aluseid kas täpsustada või leida uued alused ning tagada nende rakendatavus kooskõlas Eestile siduvate rahvusvaheliste lepingute ja Euroopa Liidu õigusega," lisas õiguskantsler.

Justiitsministeerium kaalub kassetitasu põhimõtete muutmist; ühe variandi alusel lisataks tasu alla käivate andmekandjate alla ka uuemad seadmed nagu plaadid ning MP3-mängijad, teise variandi alusel hakataks tasu koguma salvestusmahupõhiselt.

Aprillis suunas ringkonnakohus riigikohtu põhiseaduse järelevalve komisjonile kohtuasja, millega riik keeldus tunnistamast Eesti Autorite Ühingu, Eesti Esitajate Liidu ja Eesti Fonogrammitootjate Ühingu 831 416 euro suurust niinimetatud kassetitasu nõuet.

Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing soovisid küsida maaletoojatelt lisatasu digipleierite, digibokside, satelliittelevisiooni vastuvõtjate ja mõnede televiisorite eest. Mobiiltelefonide ning seadmete eest, mis on integreeritud arvutiga või kasutatavad ainult arvutiga ühendatuna, tasu nõuda ei soovita.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • EAS kahtlustab Virumaa Kompetentsikeskust pettuses
    EAS kahtlustab Virumaa Kompetentsikeskust pettuses

    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kahtlustab SA Virumaa Kompetentsikeskust enam kui 297 500 suuruses pettuses ja on alustanud toetuse tagasinõudmist.

  • Õigustudengid jagavad taas tasuta õigusnõu
    Õigustudengid jagavad taas tasuta õigusnõu

    Eesti kõikide ülikoolide õigustudengid alustasid esmaspäeval juristide liidu eestvedamisel ning korraldusel Tallinna linnakantseleis ja Mustamäe linnaosa valitsuses taas tasuta õigusabi osutamist.

  • Millega käenduslepingu sõlmimisel arvestada?
    Millega käenduslepingu sõlmimisel arvestada?

    Käendus on levinud eelkõige seetõttu, et käenduslepingu sõlmimine käib lihtsalt ja see on võimalik vormistada mõne minutiga. Müüja saab oma kauba realiseerida ja ostja ei pea tasuma kauba eest enne kauba kätte saamist.

  • Kuidas kaasomandisuhet lõpetada?
    Kuidas kaasomandisuhet lõpetada?

    Inimeste omavahelised suhted ja läbisaamine on tihti sõltuvuses varalistest õigustest ja kohustustest. Nii on lood ka kaasomanikega, kellele ühiselt kuulub mingi vara ese: kas siis kinnisasi koos majaga, korteriomand või sõiduauto.

  • Järgmisel aastal saab elatisraha sisse nõuda ka USA-st
    Järgmisel aastal saab elatisraha sisse nõuda ka USA-st

    Alates tulevast aastast saavad Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide elanikud hakata esimest korda elatisvõlgu sisse nõudma ka Ameerika Ühendriikidest.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes