Reede, 09 November 2018 09:05

Ministeerium: Eesti on rahapesudirektiivi täielikult üle võtnud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Rahandusministeeriumi hinnangul on Eesti Euroopa Liidu (EL) neljanda rahapesuvastase direktiivi täielikult üle võtnud ning vastab Euroopa Komisjoni kriitikale kahe kuu jooksul.

"Rahandusministeeriumi hinnangul on Eesti EL-i neljanda rahapesuvastase direktiivi meie õigusesse täielikult üle võtnud. Oleme Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamuse kätte saanud ja vastame sellele ettenähtud kahe kuu jooksul. Oma vastuses selgitame täpsemalt, kuidas osundatud artiklid on Eesti õigusse üle võetud," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu BNS-ile.

"Näiteks on arvamuses välja toodud, et Eesti ei ole üle võtnud artiklit tegelike kasusaajate andmete esitamise kohta, samas kui tegelike kasusaajate registrit puudutavad sätted võeti vastu möödunud aastal ja register rakendus Eestis eelmisel kuul. Samuti on Eesti rakendanud riskipõhisuse nõuet järelevalve ja kohustatud isikute protseduurireeglite kohta juba 2008. aastast alates. Anonüümsete kontode olemasolu on Eestis hoopistükkis välistatud, mistõttu ei ole nende kohta ka hoolsusmeetmeid ette nähtud," lisas Heinapuu.

"Ent analüüsime Euroopa Komisjoni arvamust ja vajadusel oleme valmis seaduse mõne sätte sõnastust täpsustama," sõnas ministeeriumi pressiesindaja.

Euroopa Komisjon otsustas 8. novembril saata Eestile põhjendatud arvamuse ja Taanile märgukirja, kuna need ei ole riigisisesesse õigusesse täielikult üle võtnud neljandat rahapesuvastast direktiivi. Juhul, kui kahe kuu jooksul komisjoni nõutud muudatusi sisse ei viida, võib komisjon riikide vastu Euroopa Kohtusse pöörduda.

Kuigi mõlemad riigid on teatanud, et direktiivi ülevõtmine on lõpule jõudnud, hindas komisjon nende ülevõtmist ja leidis, et osa sätete puhul ei ole seda tehtud.

"Euroopa Liidu rahapesuvastased õigusnormid on äärmiselt olulised rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisel. Euroopa Liidus hiljuti toimunud rahapesuskandaalide tulemusena peab komisjon kõnealuse direktiivi ülevõtmist kõigi liikmesriikide poolt äärmiselt oluliseks," teatas Euroopa Komisjon, lisades, et puudujäägid ühes riigis mõjutavad kõiki teisi.

Euroopa Komisjon on seni alustanud rikkumismenetlusi neljanda rahapesuvastase direktiivi ülevõtmisega seoses 21 EL-i liikmesriigi suhtes. Kolmel juhtumil on komisjon pöördunud Euroopa Kohtu poole: Rumeenia, Iirimaa ja Luksemburg, Kreeka juhul on menetlus ootel, üheksal juhul on menetlus põhjendatud arvamuse faasis ja kaheksal juhul on saadetud märgukiri liikmesriigile.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018)
    Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018) Selles ajakirjanumbris käsitleme seaduste muudatusi, millest üks hakkab kehtima selle aasta 1. detsembril, üks 3. detsembril ning kolm uue aasta esimesel päeval. Jõustuvad sätted avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikumaks muutmiseks ning tarbijate põhjendamatu asukohapõhise diskrimineerimise vältimiseks, uued sunnimeetmed kaitseväekohustuste täitmisest kõrvalehoidjatele ja väärtegude menetlemist lihtsustatakse uue menetlusliigi – lühimenetluse – lisamisega. Veel jõustub täiesti uus rahvastikuregistri seadus, mille eesmärk on kaasajastada rahvastikuregistriga seotut.
  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes