Kolmapäev, 12 September 2018 10:32

Renditööjõud: eelised ja puudused

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Johanna Rähn, jurist; Keijo Lindeberg, vandeadvokaat
Johanna Rähn, jurist; Keijo Lindeberg, vandeadvokaat Advokaadibüroo LINDEBERG

Klassikalise töösuhte kõrval on järjest populaarsemaks muutunud renditöö, mille puhul on tööandja tööjõu vahendaja. Seega ei ole klassikalist kahepoolset töösuhet, vaid on hoopis kolmepoolne suhe, kus tööandja ning kasutajaettevõtja on erinevad isikud. Töötajal on tööleping tööandjaga, kellel on omakorda võlaõiguslik leping kasutajaettevõtjaga tööjõurendiks.

Sellisel töökorraldusel on kasutajale kindlasti palju eeliseid, näiteks uute töötajate lihtsam ja kiirem kaasamine, võimalus kasutada ajutist tööjõudu ning piiratumad tööõiguslikud kohustused. Teisalt pakub klassikaline kahepoolne töösuhe mõlemale poolele rohkem turvalisust ja kindlustunnet toimiva töösuhte püsimises.

Ettevõtlusriskide maandamine

Renditööjõu kasutamine võib pakkuda kasutajaettevõtjale võimalust kasutada tööjõudu ilma mitmete sellega kaasnevate riskideta. Näiteks ei pea kasutajaettevõtja arvestama võimaliku tööjõupuudusega ettevõttes, kui on haiguste või puhkuste hooaeg. Reeglina on renditöö vahendaja kohustus tagada, et töötajate haiguste ning puhkuste ajal oleks kasutajaettevõtjal olemas asendustöötajad. Peale selle võimaldab renditööjõu kasutamine vältida mõneti keerulist ja riskantset töötajate värbamise protsessi ning hoida kokku sellega kaasnevate ressursikulude arvelt.
Kasutajaettevõtja saab anda renditöö vahendajale kirjelduse või vajalikud kriteeriumid, mida töötaja peab täitma, ega pea seejuures täies mahus läbi tegema tööjõu otsimist n-ö tänavalt. Kasutajaettevõtjal on ka võimalik tööjõuvajaduse vähenemise korral mitte järgida töölepingu seadusest tulenevaid nõudeid ning töölepingu ülesütlemise korda, vaid lähtuda enda ja tööjõu vahendaja vahelisest võlaõiguslikust lepingust.

Täismahus artiklit saate lugeda äsja ilmunud Raamatupidamisuudiste värskest numbrist (nr 5, 2018).

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Töötamine pühade ajal
    Töötamine pühade ajal 24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Tööandja majandustegevuse tõttu või kehtestatud tööajakava alusel riigipühal töötavatele inimestele peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu. Riigipühade eel (23. ja 31. detsembril) tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra.
  • Eesti tööjõukulude kasv oli kolmandas kvartalis üle EL-i keskmise

    Kolmandas kvartalis ületas Eesti tööjõukulude kasvutempo mitmekordselt Euroopa Liidu keskmist, ent jäi alla Lätile ja Leedule. Tunnipõhises arvestuses kasvas tööjõukulu kolmandas kvartalis aastaga euroalas 2,5 protsenti ning kõikide EL-i riikide seas 2,7 protsenti, selgub Eurostati andmetest. Teises kvartalis oli kasv vastavalt 2,3 ja 2,7 protsenti.

  • Eestis on vabu töökohti Euroopa keskmisest vähem

    Euroala vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis 2,1 protsendil, Eestis on vabade töökohtade määr 1,9 protsendiga allpool Euroopa Liidu (EL) keskmist.Vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes samal tasemel, 2,1 protsedil, aasta varasemaga võrreldes aga suurenes määr 0,2 protsendipunkti võrra, selgub Eurostati andmetest. EL-is tervikuna püsis määr samuti teise kvartaliga samal tasemel 2,2 protsendil.

  • Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot
    Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot Valitsus kehtestas neljapäevasel istungil uuest aastast tunnitasu alammääraks 3,21 eurot ja miinimumpalgaks 540 eurot kuus.
  • Riigikogu kehtestas isetõusva pensioniea

    Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis muudab pensionisüsteemi paindlikumaks, seob alates 2027. aastast pensioniea keskmise elueaga ning seab pensioni lisaks palgasummale sõltuvaks ka inimese tööstaažist.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes