Kolmapäev, 12 September 2018 10:32

Renditööjõud: eelised ja puudused

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Johanna Rähn, jurist; Keijo Lindeberg, vandeadvokaat
Johanna Rähn, jurist; Keijo Lindeberg, vandeadvokaat Advokaadibüroo LINDEBERG

Klassikalise töösuhte kõrval on järjest populaarsemaks muutunud renditöö, mille puhul on tööandja tööjõu vahendaja. Seega ei ole klassikalist kahepoolset töösuhet, vaid on hoopis kolmepoolne suhe, kus tööandja ning kasutajaettevõtja on erinevad isikud. Töötajal on tööleping tööandjaga, kellel on omakorda võlaõiguslik leping kasutajaettevõtjaga tööjõurendiks.

Sellisel töökorraldusel on kasutajale kindlasti palju eeliseid, näiteks uute töötajate lihtsam ja kiirem kaasamine, võimalus kasutada ajutist tööjõudu ning piiratumad tööõiguslikud kohustused. Teisalt pakub klassikaline kahepoolne töösuhe mõlemale poolele rohkem turvalisust ja kindlustunnet toimiva töösuhte püsimises.

Ettevõtlusriskide maandamine

Renditööjõu kasutamine võib pakkuda kasutajaettevõtjale võimalust kasutada tööjõudu ilma mitmete sellega kaasnevate riskideta. Näiteks ei pea kasutajaettevõtja arvestama võimaliku tööjõupuudusega ettevõttes, kui on haiguste või puhkuste hooaeg. Reeglina on renditöö vahendaja kohustus tagada, et töötajate haiguste ning puhkuste ajal oleks kasutajaettevõtjal olemas asendustöötajad. Peale selle võimaldab renditööjõu kasutamine vältida mõneti keerulist ja riskantset töötajate värbamise protsessi ning hoida kokku sellega kaasnevate ressursikulude arvelt.
Kasutajaettevõtja saab anda renditöö vahendajale kirjelduse või vajalikud kriteeriumid, mida töötaja peab täitma, ega pea seejuures täies mahus läbi tegema tööjõu otsimist n-ö tänavalt. Kasutajaettevõtjal on ka võimalik tööjõuvajaduse vähenemise korral mitte järgida töölepingu seadusest tulenevaid nõudeid ning töölepingu ülesütlemise korda, vaid lähtuda enda ja tööjõu vahendaja vahelisest võlaõiguslikust lepingust.

Täismahus artiklit saate lugeda äsja ilmunud Raamatupidamisuudiste värskest numbrist (nr 5, 2018).

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Registreeritud töötus püsis kolmandas kvartalis 4,5 protsendil

    Kolmandas kvartalis oli töötuna arvel ligi 29600 inimest, ning registreeritud töötuse määr püsis mullusega samal tasemel 4,5 protsendil.

  • Kuidas mõjutab tehnoloogia areng tööturgu?
    Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus esitles hiljaaegu uuringutulemusi, mille järgi Eesti elanike arvates ei mõjuta tehnoloogia areng nende ametikoha püsimajäämist. Ainult 6% vastanutest arvas, et uute tehnoloogiate mõju nende ametile avaldub juba lähiaastatel ning 20% usub, et see mõju avaldub viie aasta pärast. Rahaasjade Teabekeskus korraldas vestlusringi, kus arutleti uuringutulemuste valguses selle üle, kuidas tehnoloogia areng mõjutab ametikohti, millised on tuleviku töökohad ning vajalikud kompetentsid. Ülevaate arutelus räägitust teeb Swedbanki blogis Kukkur Kati Voomets.
  • Sotsiaalkindlustusamet otsib 5,8 miljoni eest kaitstud töö partnereid
    Sotsiaalkindlustusamet otsib kaheks aastaks partnereid pikaajaliselt kaitstud töö teenuse osutamiseks, hanke eeldatav maksumus on 5,8 miljonit eurot.
  • Autoettevõtjad: autojuhtide miinimumpalk tõuseb
    Autoettevõtete liidu hinnangul on ametiühingute ettepanek tõsta autojuhtide miinimumpalka teretulnud ning õigustatud ja sellega tuleks edasi liikuda, mis summani töötasu aga tõsta võiks, ei oska liit veel öelda.
  • Ametiühing: TS Laevad pakub töötajatele ebaeetilisi hüvesid
    Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) süüdistab TS Laevade juhtkonna liiget ebaeetilises käitumises ja selles, et ettevõtte töötajatele pakuti erinevaid hüvesid, et vabaneda kollektiivlepingu sõlmimisest ametiühingu vahendusel.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes