Etendusasutuse loomingulise juhi ja loomingulise töötajaga võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni viieks aastaks ning etendusasutuse loomingulise töötaja suhtes tähtajalise töölepingu järjestikku sõlmimise piirangut ei kohaldata. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, selgub eelnõu seletuskirjast.
Direktiiviga heakskiidetud raamkokkulepe lähtub muuhulgas kaalutlustest, et määramata tähtajaga töölepingud on töösuhte üldine vorm, kuid objektiivsele alusele tuginevad tähtajalised töölepingud ei ole välistatud. Teatavate sektorite, kutse- ja tegevusalade puhul on tähtajalised töölepingud aga tüüpiline töötamise vorm ning see võib sobida nii tööandjale kui ka töötajale.
Eelnõuga muudetakse töölepingute regulatsiooni paindlikumaks ning sätestatakse tähtajalise töösuhte kasutamine võimalusena, mitte kohustusena, mis pakub veelgi enam võimalust arvestada loomingulise töö eripäraga. Sellega minnakse tagasi ka regulatsiooni juurde, mis kehtis enne töölepinguseaduse jõustumist.
Etendusasutuse seaduse muutmine kaotab ka vastuolu, kus etendusasutuse loomingulise juhiga võib sõlmida nii tähtajalise kui ka tähtajatu lepingu. Loomingulise töötajaga tuleb seevastu igal juhul sõlmida tähtajaline tööleping. Kultuuriministri määruse alusel kuulub aga ka etendusasutuse loominguline juht loominguliste töötajate nimekirja.
Varasem etendusasutuste seaduse redaktsioon võimaldas tähtajatute töölepingute kasutamist, kuid see ei olnud praktikas valdav. Selle peamiseks põhjuseks on etendusasutuste valdkonna ja loomingulise töötaja tehtava töö eripära. Etendusasutuste töö on hooajalise iseloomuga. Samuti on väga oluline loomingulises töös loomingulise kollektiivi liikmete loominguline sobivus. Sellest lähtuvalt on eesmärgipärane anda nii etendusasutusele kui ka loomingulise töötajale võimalus kokkulepitud aja vältel seda hinnata.
Direktiivi elluviimisel peab liikmesriik arvestama riigi olukorda ning konkreetsete sektorite ja ametite erijooni. Nii on igal riigil töösuhete reguleerimise kujundamisvabadus, mis annab võimaluse hinnata konkreetse elukutse ja eluala toimimist spetsiifilises valdkonnas ja keskkonnas, ning lähtuvalt sellest määratleda töösuhte regulatsioon, muuhulgas kasutada teatud elukutsete või eluala puhul tähtajalisi töölepingud. Küll kaasneb sellega direktiivist tulenev kohustus näha ette tõhusad meetmed, mis aitavad vältida kuritarvitusi järjestikuste tähtajaliste töölepingute kasutamisel.
Tähtajaline töösuhte regulatsioon on loominguliste töötajate puhul olnud Eestis pikalt kasutusel ning levinud ka teistes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Lätis, Hollandis ja Sloveenias. Viimases võib seejuures tähtajalisi töölepinguid kultuurivaldkonnas sõlmida kestusega kuni viis aastat; sama isikuga võib teha kuni kolm tähtajalist lepingut 10 aasta jooksul. Hollandis on võimalik alates järgmise aasta 1. juulist jõustava muudatuse kohaselt teatrisektoris sõlmida maksimaalselt kuus tähtajalist lepingut nelja aasta jooksul.
Loomingulise töö regulatsiooni eesmärk ja erisused
Loomingulise töötaja ja etendusasutuse vahelise koostöö võimalikkuse, kokkukõla sobitamiseks ja kujunemiseks ning eesmärkide seadmiseks, on vajalik teatud aeg, milleks ei sobi tavaline katseaeg oma eesmärkide ega lühiduse tõttu. Oluline on arvestada ka loomingulise töötaja väljakujunemiseks ja küpsemiseks kuluvat aega. Erinevate valdkondade loominguliste töötajate puhul on see erinev, mis johtub loomingulisest valdkonnast. Kui näiteks muusikavaldkonnas on optimaalne, et loominguline sobivus kujuneb välja hinnanguliselt kolme aastaga, siis teatrivaldkonda ei saa samamoodi hinnata.
Loomingulise töö reguleerimise üheks eesmärgiks on kindlustada ka loomingulise kollektiivi töö kõrge kunstiline tase, mille üheks osaks on ka loominguliste töötajate vahetumine kollektiivis. Etendusasutus tegutseb repertuaariplaani alusel, mis koostatakse vähemalt üheks aastaks ning mille elluviimiseks on vajalik loomingulise kollektiivi olemasolu. Erinevalt kehtivast etendusasutuse seadusest võib edasipidi sõlmida loomingulise töötajaga ka tähtajatu töölepingu.
Hinnanguliselt pool sihtgruppi kuuluvatest loomingulistest töötajatest on olnud seadusega sisseviidava muudatuse jõustumisest sama etendusasutusega töösuhtes 10 aastat. Sisseviidava muudatuse ebasoovitava kõrvalmõjuna võib tekkida olukord, kus sihtrühma kuuluvad etendusasutused ei soovi tähtajatuid töölepinguid sõlmida. See suurendab projektipõhiselt, näiteks rollilepingutega töötavate loominguliste töötajate osatähtsust, mille tagajärjel väheneb loominguliste töötajate sotsiaalne turvalisus. Eelkõige võib see mõjutada loomingulisi töötajaid, kes on vanuselt üle keskea või pensioniea läheduses. Seda ebasoovitava mõju leevendab teatud hulga töölepingute muutumine tähtajatuks automaatselt.
Muudatusega nähakse ette, et sihtrühma kuuluva loomingulise töötaja töösuhe muutub automaatselt tähtajatuks, kui loominguline töötaja on teinud samas etendusasutuses samalaadset loomingulist tööd seaduse jõustumise päeva seisuga 10 aastat. Tööleping ei muutu tähtajatuks, kui töötaja sellist soovi avaldab.
Seadusemuudatuse tingis Euroopa Komisjoni tehtud rikkumismenetlus, mis Eesti Vabariigi suhtes algatati. Komisjoni arvamuse kohaselt puuduvad Eesti Vabariigi siseriiklikus õiguses meetmed, mis hoiaksid ära järjestikuste tähtajaliste töölepingute sõlmimise kuritarvitamise ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seadusega hõlmatud akadeemilise personali ning etendusasutuste seadusega hõlmatud loominguliste töötajate suhtes.
