Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul oli kontserni majandustulemustele suurim negatiivne mõju elektrienergia müügist teenitud kulumieelse ärikasumi langusel, mille peamiseks põhjuseks olid Läti ja Leedu piiriületuskulud. "Teise kvartali elektri börsihind oli võrreldes aastataguse ajaga oluliselt madalam. Hinnalanguse negatiivset mõju aitasid edukalt ohjata riskimaandamistehingud - hoolimata turuhindade märkimisväärsest langusest õnnestus elektri keskmist müügihinda kasvatada," ütles Liive pressitates.
Riikidevahelise ülekandevõimsuse puudujääk on tänu Estlink2 valmimisele oluliselt vähenenud. Eesti ja Soome hinnapiirkondades oli elektri hind teises kvartalis sama 98 protsenti tundidest. Kui möödunud aasta samal perioodil ületas Eesti elektrihind Soome oma 4,6 eurot megavatt-tunni kohta, siis käesoleval aastal vähenes erinevus 0,2 euroni.
Eesti Energia suurimad investeeringud läksid sarnaselt varasemale Auvere elektrijaama ning Elektrilevi jaotusvõrgu kvaliteedi parandamisesse. Kokku investeeris kontsern 57 miljonit eurot, millest ligi poole moodustasid Elektrilevi investeeringud. Uude Auvere elektrijaama investeeris Eesti Energia 12 miljonit eurot.
Põlevkiviõli müügimaht kasvas aastases võrdluses 108 protsenti ja selle müügitulud 150 protsenti. Kokku müüs ettevõte 45 000 tonni vedelkütuseid, mis on 23 000 tonni enam kui eelmise aasta teises kvartalis. Põlevkiviõli toodang kasvas 54 protsenti ulatudes 57 000 tonnini.
