Tähtajalises võrdluses suurenesid lühiajaliste laenudega võrreldes rohkem pikaajalised võlakohustused, mida kasutatakse eelkõige investeeringute finantseerimiseks. Ettevõtete võlakoormus SKP suhtes ei ole viimastel kvartalitel väga muutunud, kuna võlakohustuste ja nominaalse SKP kasv on olnud sarnane, rääkis Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Taavi Raudsaar.
Ettevõtete omakapitali kasv on vähenenud kasumlikkuse tõttu aeglustunud. Ettevõtete finantsvõimendust iseloomustava võlakohustuste ja omakapitali suhtarvu kiire langus viimastel aastatel on seetõttu peatunud. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti ettevõtlussektori võlakoormus ja finantsvõimendus viimastel aastatel vähenenud suhteliselt palju ning mõlemad näitajad on Euroopa Liidu keskmisest väiksemad.
Majapidamiste finantsvarad ja sissetulekud kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Kuigi aeglustunud majanduse ja sissetulekute kasvu tõttu on mõnevõrra aeglustunud ka majapidamiste finantsvarade kasv, oli see teise kvartali lõpus aastavõrdluses siiski 7%. Majapidamiste hoiuste ja sularaha maht suurenes aastaga ligikaudu 8%. Majapidamiste võlakohustuste kasv on mõnevõrra kiirenenud, kuid on siiski aeglane ja ulatus teise kvartali lõpus 1,5%-ni.
Peamiselt tänu majapidamiste mõõdukale laenuaktiivsusele ja usinale säästude kogumisele oli Eesti majandus tervikuna teises kvartalis netolaenuandja, mis tähendab, et välismaale paigutati või tagastati endiselt rohkem vahendeid kui sealt kaasati, märkis Raudsaar.
