Euroopa Keskpank lõi uued eeskirjad halbade laenude vältimiseks
ECB skeem näeb ette uute viivislaenude – laenud, mille võtjad jäävad maksegraafikust maha ja kahjustavad panga tulemusi – negatiivsete mõjude vältimist tulevikus.
"Kõrged viivislaenude tasemed mõjutavad pankade kapitali ja rahastust, vähendavad kasumlikkust, suunavad ümber ressursse, mida saaks efektiivsemalt kasutada ja vähendavad krediidi pakkumise võimekust majapidamistele ja ettevõtetele," teatas ECB.
Plaani kohaselt peaks järelevalve nõudma pankadelt reservi eraldamist, et katta kahe aasta jooksul täielikult riskantseteks kuulutatud laenud, juhul kui laenaja ei ole pakkunud laenule tagatist. Tagatisega viivislaenude puhul peavad pangad kahe aasta jooksul eraldama 40 protsenti laenusummast ja täissumma seitsme aasta jooksul.
ECB eeskirjad ei ole siduvad, kuid annavad pangandusjärelvalvele juhise. Juhul kui pangad 1. aprillil kehtima hakkavate eeskirjadega vastavuses ei ole, saaks pangandusjärelevalve nõuda neilt võimalike kahjude jaoks rahapuhvri suurendamist.
Kolmapäeval käis ka Euroopa Komisjon seoses viivislaenudega välja skeemi, eesmärgiga olemasolevate halbade laenude hulka vähendada. Juba olemasolevatele riskantsetele laenudele ECB eeskirjad ei kehti ning need on jätkuvalt pangandussektori jaoks risk.
Mullu kolmandas kvartalis ulatusid halvad laenud euroalal 759 miljardi euroni, võrreldes 2016. aasta alguse 950 miljardiga.
Kui Euroopa Liidus on viivislaenude osakaal 4,4 protsenti, siis liikmesriigiti erineb see määr oluliselt: Kreekas on see 46,7 protsenti, Itaalias 12,1 protsenti ja Saksamaal 2,1 protsenti.
Euroopa Komisjoni ettepanek annaks pankadele kaks aastat, et panna kõrvale raha olemasolevate tagatiseta viivislaenude katteks, ja kaheksa nende jaoks, millel tagatised on.
Komisjoni ettepanekule peab heakskiidu andma veel Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, samas kui ECB saab oma eeskirju hakata kohe ellu viima.