Elektrienergia toodangu tugeva vähenemise taga oli Eesti hinnapiirkonna madalam börsihind, samuti ülekande piirangud Eesti-Läti piiril.

Töötleva tööstuse üldpilti mõjutas jätkuvalt enim elektroonikatoodete tootmismahu vähenemine

Samas oli selle tööstusharu langus ikka veel laiapõhjaline: 23-st tegevusalast vähenes tootmismaht 14-s. Elektroonikatoodete tootmismahu tugeva languse põhjuseks on möödunud aasta teisel poolel järsult kiirenenud tootmine, mis tõstis võrdlusbaasi kõrgele. Kiire kasv kestis kuni möödunud aasta alguseni, hakkas siis kindlal sammul aeglustuma ning juunist tootmismaht juba vähenes. Seega võib eeldada, et selle aasta lähikuudel hakkab elektroonikatoodete tootmismahu langus aastases võrdluses järele andma ning parandab kogu tööstusharu üldpilti. Kui vaadata uute tellimuste numbreid, siis on positiivne, et pärast 6 kuud kestnud tugevat langust need elektroonikatoodete juures kasvasid. Samas on vara veel öelda, kas tegemist oli vaid ühekordse paranemise või pikema protsessiga. Töötleva tööstuse tootmismahu kasvu on peamiselt ja stabiilselt vedanud puidutööstus. Selle tegevusala tootmismaht kasvas küll 5%, kuid see on viimastel kuudel mõnevõrra aeglustunud. Samas on puidutööstus teinud tootmisvõimsustesse suuri investeeringuid ning seetõttu võib ka sel aastal oodata siin tootmismahtude kasvu jätkumist, tõenäoliselt tugevamalt just aasta teisel poolel. 

Lisaks tootmismahtude vähenemisele mõjutab tööstusettevõtete käibeid ka hinnalangus

Tööstusettevõtete käive vähenes novembris 7%, sealhulgas energiasektoris 13% ja töötlevas tööstuses 6%. Kui vaadata 11 kuud kokku, siis on töötleva tööstuse ettevõtete käive vähenenud 2%, kusjuures aasta teisel poolel isegi 7%. Käibe vähenemine koos tööjõukulude kasvuga on vähendanud ettevõtete kasumlikkust. Samas kui vaadata tootja- ja ekspordihindade käitumist, siis on need veel tugevas languses, kuid see langus on viimastel kuudel aeglustumas. Kuid siin on peamiseks põhjuseks ikkagi ülemöödunud aasta (2014) lõpus järsult alanenud hinnad ja sellega tekkinud madalam võrdlusbaas. Ka euroalal on töötlevas tööstuses tervikuna sisseostetud kaupade ja teenuste hinnalangus aeglustumas. Kui vaadata euroala majandust tervikuna, siis sisendihindade kasv kiirenes euro nõrgenemise ja tööjõukulude kasvu mõjul, kuid müügihinnad jätkasid langust. See näitab, et euroala ettevõtetel on tõenäoliselt nõrga nõudluse tõttu jätkuvalt raskusi kõrgemate kulude edasikandmisega klientidele, mis võib omakorda avaldada survet nende kasumitele.

Nõudlus Eesti tööstusettevõtete toodangu järele on jätkuvalt nõrk.

Novembris vähenes töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive 7%. Langus on küll üsna laiapõhjaline, kuid kahaneva ekspordikäibega tegevusalade arv on viimastel kuudel vähenenud. Vilets nõudlus ja madalad hinnad hoiavad Eesti tööstusettevõtete kindlustunnet jätkuvalt allpool kriisijärgse perioodi keskmist. Olulist paranemist siin viimastel kuudel toimunud ei ole. Nagu viimastelgi kuudel, mõjutas selle tööstusharu pilti halvemas mõttes kõige enam elektroonikatööstus, mille ekspordikäive vähenes aastases võrdluses lausa 28%. Puidutööstuse ekspordikäive aeglustus 3 protsendini, kuid nagu eespool juba öeldud, peaks sel aastal selle tegevusala tootmismaht tugev püsima.

Euroalal tööstustoodang ja majanduskasv tervikuna paraneb

Euroala ostujuhtide indeksi järgi jätkus euroalal detsembris töötlevas tööstuses tootmise ja uute tellimuste kasv ning võrreldes kolmanda kvartaliga olukord paranes. Samas on see tööstusharu veel 9% allpool kriisieelsest tipust. Samuti kiirenes Euroala majanduskasv tervikuna. Euroala ettevõtted võtavad juurde tööjõudu, mis viitab muuhulgas ettevalmistustele nõudluse kasvuks.

Sel aastal Eesti kaubanduspartnerite majanduskasv ja koos sellega nõudlus küll paraneb, kuid ekspordi kasv taastub tõenäoliselt aeglaselt. Eesolevatel kuudel peaks hinnalangus tasapisi taanduma, kuid selle taga on peamiselt aastatagune madal võrdlusbaas.