Pevkur ütles oma avakõnes, et Eesti on SMS-laenude ja nendega seonduvate probleemidega kokku puutunud viimased neli-viis aastat. Laenusaaja õiguste kaitse on viimastel aastatel olnud ja on ka edaspidi üheks valitsuse prioriteediks, mistõttu on Justiitsministeerium koostöös teiste ministeeriumite ja ametiasutustega seda valdkonda puudutavaid seadusi pidevalt parandanud ja täiustanud, teatas Justiitsministeerium.
"Viimase edusammuna selles vallas saab välja tuua alates selle aasta 1. juulist jõustunud seadusemuudatuse, mis kohustab laenuandjat senisest põhjalikumalt laenaja tausta kontrollima. Laenuandjal on varasemast suurem kohustus veenduda, et laenu võttev inimene on võimeline selle ka tagasi maksma. Tarbija saab varasema ajaga võrreldes rohkem ja selgemat teavet laenulepingu kohta. Lisaks on võimalik sõlmitud lepingust 14 päeva jooksul põhjust avaldamata taganeda, varasemalt oli taganemisõigus seitsme päeva jooksul. Samuti laiendasime inimeste võimalusi saadud laen ennetähtaegselt tagasi maksta," selgitas Pevkur.
Alates tänavu juulist ei tohi ka tarbijakrediidi reklaamis laenuga saadud võimaluste kohta käiv teave domineerida laenamisega kaasnevate kohustuste kohta käiva informatsiooni üle. Näiteks ei tohi reklaamiga jätta muljet, et laenuvõtmine on lihtne ja riskivaba viis inimese rahaprobleemide lahendamiseks.
Pevkuri sõnul vajavad täiendavat järelemõtlemist aga laenuandjatele tegevusloa andmise ja sellega seotud järelevalve küsimused. Samuti käivad Eestis arutelud tarbijakrediidilepingutes lubatavale krediidi kulukuse määrale rangema ülempiiri seadmise üle. "Nendes küsimustes on kindlasti oluline toetuda naaberriikide kogemusele, kuna SMS-laenude ja ülelaenamise fenomen ei ole omane ainult Eestile," ütles minister.
