03.05.2018 Neljapäev
Hansson kiitis tasakaalus ja nominaalses ülejäägis eelarvet
Eesti Panga president Ardo Hansson kiitis 3. mai riigikogu istungil riigieelarve strateegia (RES) koostamisel välja käidud lubadust koostada eelarve struktuurses tasakaalus ja nominaalses ülejäägis.
Eesti Panga president Ardo Hansson esitles 3. mai riigikogu istungil keskpanga aastaaruannet 2017. aasta kohta.
Foto: Eesti Pank
"Olen varemgi mitu korda öelnud, et kiire kasvu ajal ei ole mõistlik kulutada rohkem, kui teenime, selle võimaluse võiks jätta halvemateks aegadeks," märkis Eesti Panga president.
Seejuures rääkis ta, et tulevikus tuleb Eestil arvestada väiksema Euroopa Liidu abirahaga ja poliitikute võimuses on tagada Eestile võimalikult sujuv üleminek.
Eesti Panga ülesanne on hoida Eesti finantssüsteemi stabiilsust ja Eestis tegutsevad pangad on tugevad ning riskid väiksed, lisas Hansson. Siiski võib tema sõnul olla ohuks Põhjamaade kinnisvarahindade võimalik järsk langus, kuna Eesti pangad on Põhjamaade pangad.
Teiseks võimalikuks ohuks peab Eesti Panga president kinnisvaramulli, millele on kasvava kindlustunde ja palkade ning madalate intressimäärade loodud soodne pinnas Kolmanda riskina nimetas Hansson suurt nõudlust kinnisvaraturul, mis võib koondada tööjõu ja kapitali ajutiselt paariks aastaks ehitussektorisse. Hansson lisas, et keśkpank jälgib olukorda ja on valmis karmistama riske maandavaid meetmeid, kui seda on tarvis.
Eesti Panga president Ardo Hansson esitles 3. mai riigikogu istungil keskpanga aastaaruannet 2017. aasta kohta. Hansson keskendus oma ettekandes euroala majandusele, Eesti majandusele ja eelarvepoliitikale ning rääkis ka Eesti Panga muudest tegevustest.
Hansson tõi ülevaates esile, et euroala majandusareng oli oodatust parem. Majanduskasv oli möödunud aastal umbes 2,5 protsenti. Seda toetasid paranenud välisnõudlus ja kindlustunne euroalal. Majanduskasv oli laiapõhjaline ja seda kõigis 19 liikmesriigis.
Eestis ületas eelmine aasta majanduskasvult pea kõiki kriisijärgseid aastaid. Keskpanga presidendi sõnul on viieprotsendilise majanduskasvu taga mitmeid tegureid. Esiteks märkis ta lähinaabrite head käekäiku, mis on kasvatanud ekspordimahtu. Teiseks on Hanssoni sõnul kasvanud elanike sissetulek ja seetõttu ka tarbimine. Kolmandaks tõi ta esile, et majanduskasvu on mõjutanud leebe rahapoliitika ning lühiajaliselt ka Euroopa Liidu raha ulatuslikum kasutamine.
Eesti Pank on oma uuringute põhjal järeldanud, et praegune olukord on siiski ajutine ja lähiaastatel majanduskasv pigem aeglustub. Süvenev tööjõupuudus, jõuline palgakasv ja tarbijahindade tõus näitavad, et Eesti majanduskasvu veab peamiselt nõudluse, mitte tootlikkuse kasv.
Märksõnad
