Kokku oli 2022. aasta lõpus Eestis tegutsevates pankades hoiuseid 177 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem ehk 28,1 miljardit eurot.
Eelmisel aastal kasvas lõhe eraisikute väiksemate ja suuremate hoiuste vahel. Kaks kolmandikku eraisikute arvetel olevast rahast kuulus aasta lõpus alla 10%le hoiustajatest. Samal ajal kui suuremad hoiused kasvasid, alla 20 000 euroste hoiuste maht vähenes. Väiksemate hoiuste vähenemine puudutab eeskätt inimesi, kellel on vähem sääste ja kes on rohkem haavatavad energiahindade, toiduainete kiire hinnakasvu ning kodulaenu intresside tõusu suhtes. Kokku kasvas eraisikute hoiuste jääk Eestis 2022. aastal 7% ehk 914 miljoni euro võrra ja ulatus aasta lõpus 13,3 miljardi euroni. Võrdluseks 2021. aastal oli eraisikute hoiuste kasv 17% ehk 1,8 miljardit.
Äriühingute hoiuste jääk kasvas eelmisel aastal 3% ehk 258 miljoni euro võrra ja ulatus 10,6 miljardini. 2021. aastal oli kasv 16% ehk 1,4 miljardit eurot. Finantseerimisasutuste hoiuste jääk vähenes mullu 1,3 miljardi euro võrra ja ulatus 2,5 miljardi euroni. Ligi pool finantseerimisasutuste hoiustest kuulus Lääne-Euroopa ja Baltikumi finantseerimisasutustele.
Üle pika aja on taas hakanud kasvama tähtajalised ja säästuhoiused. Aastaga kasvasid nende jäägid 48% ehk 1,4 miljardi euro võrra, ulatudes detsembri lõpus 4,3 miljardi euroni. Nõudmiseni ja üleööhoiuste jääk aga vähenes 6% ehk 1,5 miljardi euro võrra ja oli detsembri lõpus 23,1 miljardit eurot.
Suurimad turuosad on Eesti pangahoiuste turul endiselt Swedbankil (turuosaga 42%), SEB Pangal (22%) ja LHV Pangal (17%).
Pressiteates väljatoodud statistika hõlmab hoiuseid ning veebiplatvormide kaudu kaasatud hoiuseid, mis piirdub pankade ja välisriikide pankade Eestis asuvate filiaalide tegevusega Eestis.
