Eriti paistab see silma pikemaajaliste laenude puhul. Nii võtsid ettevõtted 2023. aasta I kvartalis pikaajalisi laene 14% vähem kui aasta varem ja majapidamised eluasemelaene 20% vähem. 2022. aastaga võrreldes tuleb siiski arvestada, et mullune laenukasv oli Eesti majanduse kasvuvõimekust arvestades ka liiga kiire ning selle mõningane aeglustumine on tervitatav.
Ettevaates võib tõdeda, et pankade võime laene väljastada on hea ja pangad näeks meeleldi oma laenuportfelli kasvamas. Intressimäärade praegune tase ei tohiks Eesti ettevõtetele ja majapidamistele üle jõu käia ning majandusväljavaate selginemise ja intressimäärade stabiliseerumise korral kosuvad tõenäoliselt taas ka laenunõudlus ja -kasv. Kommertspangad on juba täheldanud esimesi märke laenunõudluse taastumisest.
Ettevõtted ja majapidamised on seni oma laenukohustuste täitmisega hästi hakkama saanud. Märtsi lõpu seisuga oli üle 60 päeva maksetähtaega ületanud ettevõtete laene 0,3%, eluasemelaene 0,12% ja majapidamiste muid laene 1,3%. Eelkõige viimaste puhul on viimasel paaril kuul olnud märgata mõningast tõusu, kuid olulist muutust pole siiski toimunud. Suuremate maksevõime probleemide puudumisele viitab ka see, et maksepuhkuse taotlusi on kommertspankade sõnul vähe. Intressimäärade tõus on laenuvõtjate eelarved kahtlemata suurema surve alla pannud, aga viivislaene on seni vähe mitmel põhjusel.
Esiteks on ettevõtete müügitulu ja kasum kuni viimase ajani tublisti kasvanud. Majapidamiste maksevõime sõltub enim töökoha olemasolust ja vaatamata pisikesele tõusule on tööpuudus väike. Teiseks pole euribori tõus laenumaksetesse veel täies ulatuses jõudnud, kuna valdavalt arvutatakse intressimakse varem võetud laenude puhul ümber iga kuue kuu tagant. Kolmandaks on laenuvõtjate finantspuhvrid viimaste aastate heade majandustulemuste ja sissetulekute kasvu toel kasvanud.
Rahapoliitiliste intressimäärade tõusu otsesed võitjad on hoiustajad. Ettevõtete tähtajaliste hoiuste keskmine intressimäär tõusis märtsis 2,2%ni ja majapidamiste oma 2,4%ni. Mõni pank pakub üle aastase tähtajaga hoiuse eest ka üle 3% intressimäära. Tähtajaliste hoiuste maht on seetõttu hakanud nõudmiseni hoiuste ehk lihtsalt arvelduskontol seisva raha arvelt suurenema.
Käesoleva aasta märtsi lõpuks kasvas Eesti ettevõtete ja majapidamiste tähtajaliste hoiuste maht aastaga pea kaks korda ehk ligikaudu 3,5 miljardi euroni. Rahapoliitiliste intressimäärade tõusu jätkudes on oodata ka tähtajaliste hoiuste intressimäärade edasist tõusu. Tähtajaliste hoiuste intressimäär ja hoiuselt teenitav intressitulu olenevad ka inimeste ja ettevõtete valikutest – kas jätkatakse hoiuste hoidmist peamiselt arvelduskontol või hakatakse rohkem tähtajaliselt hoiustama – mis survestaks panku omavahel konkureerima, et kõrgema intressimäära abil klientide hoiuseid enda juurde meelitada.
