29.04.2016 Reede

Kas korraldada finantsarvestus ise või kaasata teenusepakkuja?

BDO Eesti viis koostöös uuringufirma Norstat Eesti AS-ga läbi telefoniküsitluse Eesti keskmiste ning suurte ettevõtjate seas, et välja selgitada, kui palju keskmised ja suured ettevõtted raamatupidamis- ja palgaarvestusteenuseid sisse ostavad ning mis on see, mida teenusepakkuja juures kõige rohkem väärtustatakse.

 BDO Eesti raamatupidamisteenuste meeskonnajuht Külli Kink ja vandeaudiitor, partner Egle Vainula
BDO Eesti raamatupidamisteenuste meeskonnajuht Külli Kink ja vandeaudiitor, partner Egle Vainula Foto: Foto: Gert Kelu

Uuringu tulemusi tutvustavad BDO Eesti vandeaudiitor Egle Vainula ja raamatupidamisteenuste meeskonnajuht Külli Kink.

Küsitluse käigus uuriti ka põhjusi, miks otsustatakse finantsarvestust majasiseselt korraldada.

Valimi koostamisel oli peamiseks kriteeriumiks töötajate arv, nii et valimisse kaasati kõik Eesti ettevõtted, kus on 50 või rohkem töötajat. Küsitlusele vastas juhuvaliku alusel ligi 130 ettevõtte tegev- või finantsjuhti.

BSO uuring

Uuringu tagamaad

Rahvusvahelise teenusepakkujana on BDO Eesti väga tihti märganud suurtes korporatsioonides levinud trendi, et kogu majandusarvestus ja palgaarvestusteenused viiakse nii-öelda majast välja ning teenust laiendatakse kogu grupi ettevõtetele, ehk asugu need ükskõik millises maailma riigis, pakub teenust BDO. Seevastu kiires kasvufaasis Eesti ettevõte värbab endale tihti oma raamatupidaja ning ettevõtte kasvades hakkab finantsarvestuse meeskonda järjepidevalt kasvatama.

Nutimaailmast läbiimbunud X generatsioon on palju muutnud meie kõigi vaateid ja ootusi töökeskkonnale ja töö tegemise protsessile, andes sellele oluliselt laiema mõõtme, eriti mis puudutab jagamismajandust, pilveteenuseid ja kaugtööd. Eeltoodut arvesse võttes tekkis meil küsimus, et miks on Eesti ettevõtja jaoks nii oluline oma raamatupidaja oma kontoris.

Kuidas on lood Eestis 2016?

Meie suureks rõõmuks lükkas tehtud uuring mingil määral ümber esialgse hüpoteesi, et keskmised ja suured ettevõtted teenuseid sisse ei osta.

Majandusarvestuse teenuseid või selle erinevaid osi ostab praegu sisse 25% Eesti keskmisi ja suurettevõtjaid. Lisaks 6% neid, kes ei ole veel teenuse sisseostmise kasuks otsustanud, kuid plaanivad seda teha. Seega on üle 30% ettevõtjatest leidnud, et tugiteenuse sisseostmine on mõistlik.

Ettevõtjat, kes juba teenust sisse ostavad, iseloomustavad järgmised näitajad:

  •   68% neist kasutavad kas täielikult või osaliselt teenusepakkujat oma igapäevase majandusarvestuse korraldamisel.
  •   Palgaarvestus- ja maksudeklaratsioonide koostamine on aga teenus, mida täielikult ostavad sisse 47% ettevõtetest ning lisaks 16% teevad seda osaliselt.
  •   Üle 40% vastanutest ostavad täismahus sisse veel pearaamatupidaja teenust, ostuarvete tasumist ning ka majandusaasta aruannete koostamise teenust.
  •   Ostuarvete sisestamise ja menetlemise teenust kasutavad täielikult 34% ning osaliselt 28% vastanud ettevõtetest.
  •   Veel kasutatakse teenusepakkujaid näiteks konsolideerimisel, muude aruannete koostamisel, aga ka näiteks müügiarvete haldamisel (sh laekumiste jälgimine ning võlgade menetlemine).

Võrdlus lähivälismaaga

BDO Soome 2015. aastal läbi viidud samalaadses uuringus selgus, et küsitletud ettevõtetest pooled kasutavad teenusepakkuja abi ja nendest on kogu ulatuses finantstugiteenuse sisse ostnud ligi 10% ettevõtetest. Seega Eestis selles osas veel arenguruumi on.

Nagu Eestis, kasutatakse ka Soomes kõige rohkem ettevõttevälist abi palgaarvestuse ja raamatupidamise korraldamisel. Viimases on kõige sagedasem sisseostetav teenus ostuarvete menetlemine ja sellega seotud kulude jagamine.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255