Möödunud aastal oli kaubavahetuse käive 25,9 mld eurot, kahanedes aastaga kahe protsendi võrra. Ekspordimaht oli 12,3 mld ja impordimaht 13,6 mld eurot. Kuna ekspordis ja impordis olid sarnased arengud, siis ka nende osa kaubavahetuse kogukäibes aastaga palju ei muutunud, ulatudes vastavalt 47 protsendi ja 53 protsendini.
Aastal 2013 pöördusid ekspordi- ja impordihinnad langusesse, tulenevalt nii nõudluse vähenemisest välisturgudel kui ka toormehindade kahanemisest. Üheks peamiseks ekspordi languse põhjuseks oli 2013. aasta mineraalsete kütuste ligi kolmandiku võrra väiksem väljavedu kui aasta varem, mille põhjustas eelkõige nende Ameerika Ühendriikide suunalise müügi oluline kahanemine. Kui naftasaaduste eksport, mis oli sisuliselt reeksport, statistikast välja võtta, siis suurenes eksport 2012. aastaga võrreldes jooksevhindades neli protsenti.
Nõrk ekspordinõudlus välisturgudel põhjustas aastal 2013 ka importkaupade sisseveo languse. Sarnaselt ekspordile oli impordis aasta kahes esimeses kvartalis veel väike kahe- kuni kolmeprotsendine kasv, ent kolmandas ja neljandas kvartalis toimus võrdselt kuueprotsendiline kahanemine. Tänu esimese poolaasta parematele tulemustele jäi impordi aastane langus ekspordiga samale tasemele. Kaubagruppidest mõjutasid impordi kahanemist samuti enim mineraalsed tooted, mille sissevedu vähenes aastaga viiendiku võrra. Suurim langus oli töötlemiseks sissetoodud ja taas väljaveetud naftasaadustel, samas elektrit osteti kümnendiku võrra rohkem sisse kui eelmisel aastal.
2014. aastal jääb prognooside kohaselt impordi kasv samaselt ekspordiga madalaks, ent tugevneva sisenõudluse tingimustes ja ekspordinõudluse taastamisel aasta teisel poolel võib import kasvada ekspordist kiiremini.
Täpsemalt on võimalik väliskaubanduse 2013. aasta ülevaatega ministeeriumi kodulehel.