Viimasel paaril aastal on nende majanduslik olukord halvenenud ning ettevõtete käive ja kasum on vähenenud rohkem kui ettevõtlussektoris tervikuna (vt joonis 1). Sealjuures olid 2015. aasta teisel poolel põlevkiviõlitootjad kahjumis.
Energeetikaettevõtted on teinud pärast majanduskriisi palju investeeringuid. Nende rahastamiseks on nad kasutanud suuresti laene ja võlakirjade emiteerimist. Selle tulemusel on nende võlakohustused kriisieelse ajaga võrreldes kahekordistunud ja ulatusid 2015. aasta lõpus üle 2,5 miljardi euro. Seetõttu on märgatavalt suurenenud ka sektori finantsvõimendus ja võlakoormus.
Üle poole võlakohustustest moodustavad välismaalt võetud laenud ja emiteeritud võlakirjad (vt joonis 2). Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude jääk oli 2015. aasta lõpus ligikaudu 370 miljonit eurot.
Põlevkiviõlitootjate võlakohustused ja finantsvõimendus pole pärast majanduskriisi nii palju suurenenud ning võlakohustused ulatusid 2014. aasta lõpus ligikaudu 200 miljoni euroni. Samas pärineb võrreldes energeetikasektoriga suhteliselt suurem osa võlakohustustest Eestist tegutsevatest pankadest. Kokku ulatuvad pankade positsioonid energeetikasektori ja põlevkiviõlitootjate suhtes ligikaudu 4%-ni laenuportfellist.
Vaatamata kõrgele finantsvõimenduse määrale ja halvenenud majandustulemustele on energeetika ettevõtete ja põlevkiviõlitootjate maksekäitumine püsinud suhteliselt hea ning võetud kohustusi on valdavalt suudetud täita nii äripartnerite, riigi kui ka pankade ees. Valitsus otsustas aprillis ajutiselt alandada põlevkivisektoriga seonduvaid ressursitasusid, mis peaks ettevõtete majanduslikku seisu mõningal määral toetama.
Edasine maksevõime sõltub enim sellest, kui kaua püsivad energiahinnad madalad. Pankade antud laenu nendesse sektoritesse pole väga suured ja on eri pankade vahel suhteliselt hästi hajutatud. Muude kodumaiste võlakohustuste suhteliselt suur osakaal tähendab, et energiasektori makseprobleemid mõjutaksid otseselt ka teiste sektorite varasid.
