"Euroopa Komisjon ja rahandusministeerium prognoosivad Eesti majanduskasvule sarnaselt, erineb hinnang Eesti valitsussektori struktuursele eelarvepositsioonile," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste BNS-ile.

"Rahandusministeeriumi hinnangul vastab 2018. aasta eelarve riigieelarve baasseaduses toodud nõuetele ja Euroopa eelarvereeglitele," märkis Lõhmuste. "Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on Eesti 2018. aasta valitsussektori eelarve tasakaalu lähedal. Me ei kuumuta ega jahuta majandust oluliselt, sest valitsus vähendas riigieelarve puudujääki kevadise plaaniga võrreldes poole võrra tasemele 0,25 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP)."

"Erinevus Euroopa Komisjoni ja rahandusministeeriumi hinnangus struktuursele tasakaalule tuleneb erinevast vaatest majandustsüklile – rahandusministeerium hindab SKP taset järgmisel aastal optimaalse taseme lähedaseks, kuid Euroopa Komisjoni hinnangul oleme 2,2 protsenti üle potentsiaalse taseme," rääkis Lõhmuste.

"Eesti Panga juures tegutsev sõltumatu eelarvenõukogu, kes vastavalt seadusele peab rahandusministeeriumi prognoosile andma omapoolse hinnangu, toetab sisemajanduse koguprodukti lõhe osas rahandusministeeriumi hinnangut," lisas ta.

Neljapäeval avaldas Euroopa Komisjon sügisese majandusprognoosi, milles tõstis märgatavalt oma prognoosi Eesti majanduskasvule. Komisjoni hinnangul kujuneb Eesti käesoleva aasta majanduskasvuks 4,4 protsenti, tuleval aastal 3,2 protsenti ja 2019. aastal 2,8 protsenti.

Samas märgib komisjon oma prognoosis, et Eesti riigieelarve strukturaalne puudujääk, mis arvestab majanduse tsüklilisust, tõuseb käesoleval aastal 1,1 protsendini, tuleval aasta 1,4 protsendini ja ülejärgmisel aastal 1,5 protsendini. Möödunud aastal ulatus eelarve strukturaalne puudujääk komisjoni hinnangul 0,5 protsendini.

Strukturaalse eelarvedefitsiidi arvutamisel võetakse arvesse muu hulgas majanduskasvu tsüklilist komponenti ehk niinimetatud SKP lõhet, mis tähistab vahet reaalse ja potentsiaalse SKP vahel. Kui reaalse SKP tase ületab potentsiaalse SKP taset ehk lõhe on positiivne, siis on alust arvata, et majandus kuumeneb üle ja majanduskasv on jätkusuutmatu. Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti SKP lõhe positiivne.

Kui reaalse SKP tase jääb potentsiaalse SKP tasemele alla ehk lõhe on negatiivne, võiks majandus jätkusuutlikult ka kiiremini kasvada. Kui reaalne SKP ja potentsiaalne SKP on samal tasemel, siis kasvab majandus jõukohase kiirusega. Rahandusministeeriumi hinnangul on Eesti reaalne ja potentsiaalne SKP lähedased.

Reaalne SKP on mõõdetav, selle kohta avaldab andmeid statistikaamet. Potentsiaalset SKP-d ei ole võimalik mõõta, seda tuleb kaudsemate meetoditega hinnata. Hinnang potentsiaalsele SKP-le ehk majanduse maksimaalselt soovitavale kogutoodangu tasemele saadakse, hinnates, milline oleks SKP, rakendades majanduse olemasolevat tööjõudu, kapitali, tootlikkust ja oskusi ehk tootmissisendeid, nii et see ei tekita ülemääraseid hinnatõususurveid.

Eri institutsioonide hinnangud potentsiaalsele SKP-le erinevad ja seetõttu erinevad omakorda ka hinnangud SKP lõhele ning selle kaudu struktuursele eelarvepositsioonile.