Kolmandale kohale on tõusnud Coop, esikümnesse mahuvad veel Facebook, ERR, Google, Selver, Swedbank, iPhone ja Nike.
Kantar Emori uuringuekspert Katrin Männaste märkis, et sellele, et YouTube tänavu Kalevist napilt möödus, on ilmselt oluliselt kaasa aidanud eriolukord, mis suurendas inimeste meediaaega ja veebikanalite pildilolekut. Männaste sõnul mõjutas sama põhjus tõenäoliselt ka Facebooki, mille meeldivus kasvas eriti selgelt keskealiste ja vanemate inimeste seas. Liikus ju suhtluski kriisiajal olude sunnil enam sotsiaalmeediasse.
Lisaks liidri vahetumisele on edetabelis kiiret tõusu jätkanud Coop ‒ uue katusbrändi kasutuselevõtu järel jõudis bränd läinud aastal esikümnesse ning on käesoleval aastal kerkinud kolmandaks, tõrjudes Maxima esikümnest välja.
„Coop on meeldivuse tõusu kindlustanud maapiirkondade elu hoidja ja edendaja kuvandit luues ‒ Coopi meeldivus on hüppeliselt kasvanud maapiirkondade ning väiksemate linnade vanemaealise elanikkonnas seas, kelle jaoks on tegu kõige meeldivama brändiga,“ selgitas Katrin Männaste. „Ka vanemaealiste mitte-eestlaste seas, kelle lemmikuks on traditsiooniliselt olnud Maxima, on Coop tõusuteel,“ lisas Männaste.
Edetabelikohta on parandanud ka Facebook, tõustes kahes varasemas uuringus kümnendalt positsioonilt neljandaks. ERR-i, Google’i ning Selveri edetabelikoht on püsinud üsna stabiilsena, Swedbank on pisut taandunud. Esikümne lõpetavad uute tulijatena iPhone ja Nike.
„Brändide üldedetabel moodustubki üsna erinevatest pingeridadest sihtrühmades, Nike ja iPhone on selgelt noorima tarbijarühma lemmikud, tõustes esikümnesse selles sihtrühmas kasvanud meeldivuse toel,“ märkis Katrin Männaste.
Populaarseimate brändide väljaselgitamiseks paluti vastajail etteantud nimekirja alusel valida kuni viis tema jaoks kõige meeldivamat – valik tuli teha 163 nimetuse ja logo seast. Nimekirja aluseks on Kantar Emori erinevatest brändiuuringutest saadud kogemus. Uuringu alguses kaardistatakse igal aastal meeldivaimad brändid ka lahtise küsimusega, et järgmises uuringulaines oleks võimalik korrigeerida vastajatele etteantavat nimekirja. Uuringus osales 1163 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat.
