Projekti viiakse esialgu ellu Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal, teatas ministeeriumi pressiesindaja. Projekti tulemustest õpitut kohendatakse nii, et hiljem saab neid tegevusi kasutada terves riigis.
„Oleme põnevil sellest, et Viru piirkonna asutused on projekti vastu võtnud ning eriti tervitatav on Ida-Viru keskhaigla ja Narva haigla osalemine. Näeme uuringutest, et ohvrid pöörduvad kõige sagedamini tervishoiuteenuse osutajate poole. Juhul, kui ohver sattub haiglasse, siis aitame tal pärast arstiabi saamist jõuda avalike teenusteni, mida ta vajab, aga mille peale täna kas ei tulda või milleni jõudmine on ebamugav. Näiteks kutsub haigla ise ohvriabi- või sotsiaaltöötaja kohale, annab patsiendile ohvriabi voldiku või tehakse esimene kõne arsti kabinetist koos,“ ütles ministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner.
Projekti peamised eesmärgid on parandada arusaamist sellest, mis on hetkel kuriteoohvritele nii menetluse jooksul, sellele eelnevalt kui menetluse väliselt pakutavas toes ja teenustes puudu ning kuidas teenuseid asutuste koostöös senisest suutlikumalt pakkuda, parandada teabe edastamist kuriteoohvritele ning teha kuritoeohvrite soovid nähtavamaks. Samuti on oluline suurendada arusaamist kuriteoohvrite vajaduste kohta, parandada nende tugiteenustele suunamist ning kogemust ohvriks langemisest taastumisel. Vajalik on ka ühiskonna teadlikkuse suurendamine kuriteoohvrite õiguste ja neile kättesaadavate teenuste kohta. Uue valdkonnana keskendub projekt tervishoiuteenuse osutajatele – kuidas märgata ja suunata ohvreid, kes on jõudnud haiglasse patsiendina, aga vajaksid ka teistlaadi tuge kui ainult meditsiinilist.
See, et projekti aitab ellu viia Victim Support Europe, on Eestile erakordne võimalus, kuna neil on rikkalik ja ainulaadne kogemustepagas ja ekspertteadmiseks kuriteoohvrite kaitsmisel,
lisas Kärner.
„AREV projekt (Advancing Rights of Estonian Victims) on Eesti kuriteoohvrite olukorra parandamisel oluline teetähis. Ainult erinevate sektorite koostöös on võimalik saavutada kuriteoohvrite kaitses pikaajalised muutused. Meil on hea meel, et Victim Support Europe saab olla selles projektis osaline ning ootame juba, et saaksime järgmisel kahel aastal teha koostööd Eesti valitsuse, õiguskaitseasutuste, justiitssüsteemi ja tervishoiutöötajatega ning samuti kodanikuühiskonnaga. Loodame, et see pilootprojekt insipeerib ka teisi Euroopa Liidu riike,“ rääkis Victim Support Europe president Geraldine Hanna.
Projekti käigus hinnatakse pilootpiirkonna kogukonna vajadusi ning kaardistatakse konkreetses kogukonnas olemasolevad ohvreid toetavad teenused ning kohapealseid võimalusi ohvrite kaitseks. Selleks, et nii politsei, ohvriabi kui ka tervishoiutöötajad oskaks ohvreid sõbralikumalt kohelda ja kannatanud ei tunneks ennast menetluse jooksul uuesti ohvrina, viiakse läbi koolitusi ning töötatakse välja teabematerjalid.
Kuriteoohvrite kaitse projekt on ellu kutsutud justiitsministeeriumi, Victim Support Europe’i ja Euroopa Liidu koostöös ning kestab kaks aastat. Selle aja jooksul töötavad justiitsministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, tervishoiusektor ja muud sidusrühmad koos välja spetsiaalsed vahendid ja protsessid, et tagada kuriteoohvritele kaitse ja pakkuda neile senisest paremini tuge.
