See juhtum kirjeldab ilmekalt, miks ei saa tänapäeval piiriülestes maksuküsimustes lootma jääda üksnes rahvusvahelise maksuõiguse põhimõtetele – ehk miks tuleks piiriüleste tehingute maksumõjude hindamisse alati kaasata ka konkreetse riigi kohalik maksuõigus ning kohtupraktikat tundvad spetsialistid.
Olukord
Kohtuasi puudutas Saksamaa ja Türgi vahelise maksulepingu rakendamist. Täpsemalt ühte Saksamaa inseneri, kes töötas 2004. aastal Türgis. Vastavalt kehtinud maksulepingule ei olnud Saksamaal õigust inimese palgatulu Saksamaal maksustada. Kuid Saksamaa kohaliku seaduse muudatuste (lisatingimuste) tõttu otsustasid Saksamaa maksuamet ja siseriiklik kohus maksulepingu sätted antud olukorras kehtetuks tunnistada (overrule) ning kõnealune palgatulu Saksamaa tulumaksuga maksustada.
Saksamaa Föderaalse Konstitutsioonikohtu otsus
Konstitutsioonikohtu hinnangul on siseriiklike seadustega kehtestatud piirangud (lisatingimused) maksulepingu soodustingimuste rakendamise suhtes kooskõlas Saksamaa põhiseadusega. Kohus õigustas enda otsust seisukohaga, et topeltmaksustamise vältimise lepingutel ning kohalikul tulumaksuseadusel on võrdne prioriteetsus. Seetõttu tuleb õigusliku konflikti (vastuolu) tekkimisel lähtuda siseriiklikust seadusest, kui see on (A) vastu võetud hiljem (lex posterior derogat legi priori ) või (B) sisaldab detailsemaid tingimusi maksusoodustuse rakendamiseks (lex specialis derogat legi generali).
Mida see otsus Eesti ettevõtjale tähendab?
Saksamaa näitel seadustab see kohtuotsus põhimõtteliselt kõik Saksamaa siseriikliku tulumaksuseadusega kehtestatud hilisemad või detailsemad lisatingimused ning nende ülimuslikkuse maksulepingute soodustuste/vabastuste suhtes (isegi kui sellised tingimused maksulepingutes puuduvad).
Selline olukord sunnib kõikide Saksamaa maksulepingu soodustuste/vabastuste rakendamiseks eelnevalt analüüsima ka võimalikke siseriiklikke lisatingimusi. Näiteks kinnipeetava tulumaksumäära vähendamist dividendide ja litsentsitasude väljamaksmisel Saksamaalt või Saksamaa püsiva tegevuskoha tulude maksuvabastust teatud tululiikide osas (aktiivne vs passiivne).
Üldistavalt iseloomustab see olukord ka piiriüleste tehingute maksustamise komplektsust ning keerukust laiemalt. Ei piisa üksnes rahvusvahelise maksuõiguse tundmisest, vaid konkreetsete mõjude hindamiseks ning probleemile lahenduse leidmiseks tuleb teha tihedat koostööd ka teiste riikide pädevate nõustajatega.
