Eelnõuga täiendatakse ravikindlustuse seadust uue täiendava ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumiga, milleks on nakatumine uudsesse ohtlikku nakkushaigusse COVID-19, mille korral on kindlustatul õigus saada haigushüvitist alates esimesest töövabastuse päevast 100 protsenti inimese sissetulekust.
Muu hulgas muudetakse käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud tähtajaline haigushüvitiste maksmise regulatsioon tähtajatuks, kuna tänase seisuga ei ole teada, millal viirusepuhang taandub.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on ennetada tööealiste nakatumist ja vältida töökohapõhiseid nakkuskoldeid.
„Iga nakatanu annab nakkuse edasi keskmiselt 1,3 inimesele ehk nakkuse levik on väga kiire ja sellele ei ole võimalik ilma riigi otsustava sekkumiseta piiri panna. Kasvanud on just tööealiste inimeste nakatumine. Loodetavasti saab valitsus olukorra kriitilisusest aru ja toetab sotsiaaldemokraatide esitatud ravikindlustuse seaduse muudatusi. Töötasu täismahus hüvitamine tagab, et inimesed ei läheks haigetena ega nakkustunnustega tööle, vaid jääksid koju,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Riina Sikkut.
Pandeemia on pannud Sikkuti sõnul suurema löögi alla just need inimesed, kelle töö iseloom ei võimalda kaugtööd teha ja kes enamasti teenivad madalamat palka.
Haiguslehel viibimine tähendab paljudele arvestatavat rahalist kaotust - miinimumpalga teenijale pea sada eurot. Kuna pere vajab toitmist, siis võtab osa inimesi teadliku riski ja läheb ikkagi tööle. On ka juhtumeid, kus tööandjad survestavad haigusnähtudega töötajaid tööle tulema, või siis neid juhtumeid, kus lähikontaktsetest ei anta teada,
selgitas Sikkut.
Sotsiaaldemokraatide ettepaneku kiire ellu viimine tooks leevendust ka tööandjatele, kuna heldema hüvitamise skeemi kulud jääksid riigi kanda. Esmatähtis on, et see aitab viiruse levikut piirata, nagu ka koroonareeglite range täitmise ja vaktsineerimistempo tõstmine, lisas Sikkut.
