Ergma ütles täna peetud konverentsil "Puudega inimesed tööle - võimalik või võimatu", et iga inimene, olgu puudega või puudeta, on ühiskonna liige. Mulluse seisuga oli Eestis puuetega inimesi ligikaudu kümme protsenti rahvastikust. Valdavalt on tegemist eakate inimestega, pisut üle kolmandiku, ehk 37 protsenti, tööealised ning seitse protsenti olid vanuses 0-17 aastat.
"Igal medalil on kaks külge: ühel pool on inimene oma vajadustega ja teisel pool ühiskond. Väheneva ja vananeva rahvastikuga ühiskonnas tuleb tõsiselt tegeleda küsimusega, kuidas tööturule kaasata võimalikult rohkem rahvast. See puudutab nii vanemaealisi kui ka erivajadusega inimesi," ütles Riigikogu esimees.
Ergma selgitas, et sotsiaalkomisjonis on mitmel korral arutatud võimaluste loomist erivajadustega inimeste paremaks kaasamiseks tööturule. Käesoleva aasta jaanuaris Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul toodi samuti esile tööturu meetmed ja sellega seotud probleemid, et leida paremad lahendused.
Riigikogus toimunud aruteludel tõdeti, et praegune töövõimetuse määramise ning pensionide ja toetuste süsteem ei soodusta aktiivset töö otsimist, märkis Ergma. Ta selgitas, et probleemide nimekiri on märksa pikem. See sisaldab nii riigi vähest raha rehabilitatsioonivõimaluste pakkumiseks kui ka isiklike abivahendite ja abistajatega seotud probleeme.
Ergma märkis, et mõned aastad tagasi tehtud uuringus puuetega inimeste töö leidmisega seotud probleemide selgitamiseks ilmnes enamiku puudega inimeste soov teha tööd. "Arvestades, et puue võib takistada ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel, tuleb ühiskonnal astuda sammud ja aidata puudega inimestel leida võimalused nende jõukohaseks kaasamiseks tööturul," ütles ta.
