Eesti majanduse langus jäi koroonaviiruse epideemia esimese laine ajal väiksemaks kui enamikus Euroopa riikides ning ka tööturul ei läinud täide pessimistlikumad prognoosid.
Eestis kahanes hõive kevadise kriisi ajal Euroopa riikide keskmisest enam ja tööturu reaktsioon oli majanduslanguse ulatust arvestades üks tugevamaid Euroopa Liidu riikide hulgas. See näitab, et Eesti ettevõtted kohandavad raskustesse sattudes töötajate arvu ning seda isegi töökohtade säilitamiseks loodud ja väga operatiivselt rakendatud töötasuhüvitise meetme olemasolul. Samas koondati töökohti märksa vähemal määral, kui muutus ettevõtete tootmismaht, sest töötundide arv töötaja kohta kahanes samuti märkimisväärselt.
Kõik andmeallikad näitavad, et koroonaviiruse kriisis sai kannatada rohkem teenindussektor kui tööstussektor, eriti turismile toetuvad tegevusalad, nagu majutus ja toitlustus. Samas pole ka tööstussektori seis tugev – registriandmetele tuginedes on tööstussektori hõive aastavõrdluses kahanenud ligikaudu sama palju kui teenustesektori oma. Selle põhjus oli tööstussektori jahenemine juba enne kriisi, 2019. aasta teises pooles ja 2020. aasta alguses. Majanduses kokku kolmandas kvartalis hõive langus pidurdus ja värbamine elavnes, mida kinnitavad uute töökuulutuste arvu kasv töötukassa andmebaasis ja tööandjate paranenud hõiveootused.
Tööpuudus suurenes kriisi ajal 2020. aasta teises kvartalis tööjõu-uuringu järgi 7,1%ni eelneva kvartali 5%lt ja Eurostati avaldatavad kuised töötuse andmed viitavad tööpuuduse väiksele tõusule ka kolmandas kvartalis. Töötuse määra kasvu pidurdas inimeste aktiivsuse vähenemine tööturul. Osaliselt võib seda selgitada viiruse leviku ohjeldamiseks seatud piirangute mõjuga ja hirmuga haigestuda, mis takistasid tööturul osalemast. Teisalt jäi sellel kevadel suures osas ära hooajaliste teenindussektori töökohtade loomine, kus tavaliselt töötavad õppivad noored.
Väiksem nõudlus tööjõu järele ning suurem vaba tööjõu hulk aeglustasid nii teises kui ka kolmandas kvartalis palgakasvu. Sarnaselt hõivele oli kriisi mõju palkadele suurim turismiga seotud tegevusaladel, eriti majutuses ja toitlustuses, kus keskmine palk kahanes. Maksu- ja tolliameti andmetel palgakasv kolmandas kvartalis mõnevõrra taastus, kuid jäi alla kriisieelsele tempole.
Hõive ja töötuse edasine areng sõltub ettevõtete käekäigust ning see omakorda koroonaviiruse epideemia edasisest kulust ja viiruse levikut tõkestavatest meetmetest nii Eestis kui ka partnerriikides. Juba praegu on viiruse teise laine tõkestamiseks tekkimas uued reisipiirangud Euroopas, mis ei jäta puutumata ka Eesti turismisektorit. Ettevõtete rasvakiht on tõenäoliselt kesise suvehooaja mõjul õhemaks jäänud ning seega on koondamise risk tagasilöökide korral suurem. Valitsus on seni olnud seisukohal, et töötasuhüvitiste maksmist ei jätkata, kuid seda olulisemaks saavad tõhusad sotsiaalkindlustuse meetmed, mis aitaksid töö kaotanud inimestel oma oskusi ja teadmisi täiendada ning leida tulevikus uut tööd.
