Muu kodukeelega inimeste Eesti ühiskonda lõimumise eeldus on eesti keele oskus. Seega on lõimumine puhtalt kultuuriline küsimus ja on sellisena kogu meie ühiskonna stabiilsuse alus. Oluline on, et see suurendab ka eestlaste turvatunnet tuleviku ees,
ütles Lukas.
„Eesti keele oskuse laienemisel tunnustan kõigi õpetajate ja õppijate pingutusi. Keelehuvilisi tuleb üha juurde. Põhjuseks on ka tööturul hakkama saamine, sest põhivajadused on mistahes kogukondadel ikka samasugused – et oleks töö ja kindlustunne homse ees,“ lisas minister.
Eesti keele tasemeeksamite soorituse ülevaatest selgub, et 2019. aastal sooritas eesti keele tasemeeksami üle 57 protsendi eksamil käinud täiskasvanuist, mis on ühe protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem. Endiselt aga on probleemiks põhikooli lõpetajate nõrk eesti keele oskus. Ka on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riigikeele eksami tulemused aastatega paranenud pigem visalt. Samas, gümnaasiumilõpetajate tulemus on jõudnud seatud sihini ehk 75 punktini sajast.
Aruande tööturulõhesid uurivast osast selgub, et eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel lõhed 2019. aastal vähenesid. Suurenes muu emakeelega inimeste seas hõivatute arv - 64 protsendilt 66 protsendini, ning töötus langes varasemalt seitsmelt protsendilt ligi kuue protsendini. Eestlaste töötuse määr oli mullu 3,8 protsenti.
Olulise edasiminekuna paistab aruandest silma venekeelse telekanali ETV+ vaadatavus venekeelse elanikkonna seas. Kui veel 2016. aastal vaatas ETV+ vähemalt 15 minutit nädalas umbes 14 protsenti venekeelsest elanikkonnast, siis eelmisel aastal ligi 23 protsenti. Kuulatavaim venekeelne raadiojaam on endiselt rahvusringhäälingu Raadio 4, mida kuulas nädalas ligi kolmandik teistest rahvustest inimestest.
Aruandes märgitakse ka sisserändajate arv, mis on püsinud viimastel aastatel stabiilne. Tähtajalise elamisloa või -õiguse on saanud alla 12 000 inimese aastas.
Olulistest tegevustest 2019. aastal toob aruanne välja Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) kaasabil läbi viidud kümned rahvuste koostööd soodustavad tegevused. Neis osales üle 2600 inimese. Koostööprojektides, mis aitavad kultuuri ja spordi abil kaasa eri kultuuritaustaga inimeste suhtlusele, osales kokku umbes 14 000 inimest. Üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriüritustel Ida-Virumaal osales aga üle 40 000 inimese. Eesti keele majad Tallinnas ja Narvas pakkusid mullu 580 õppekohta ning majade korraldatud üritustel osales ligi 4000 inimest.
Lõimumiskava 2019. aasta rakendusplaani eelarve maht oli 15 440 516 eurot. Valitsus tutvub arengukava aruandega eelnenud aasta kohta üks kord aastas. Tulemused annavad võimaluse hoida lõimumispoliitikas paindlikkust ning reageerida seal, kus see võib olla vajalik.
