Vastab Arina Shepelev, Tööinspektsiooni töötervishoiu inspektor:
Tööandjal on kohustus korraldada töötajate tervisekontroll töötervishoiuarsti juures ja mitte harvem, kui kord kolme aasta jooksul. Võib aga juhtuda, et töötajal tekivad terviseprobleemid enne, kui kätte jõuab järgmine tööandja poolt korraldatud tervisekontroll. Siis tuleb terviseprobleemide ilmnemisel pöörduda esmalt perearsti poole ja kohe. Perearst selgitab välja asjaolud ning vajadusel suunab kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse uuringutele.
Kui perearst on saatekirjaga uuringutele suunanud, peab töötaja registreeruma kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse töötervishoiu vastuvõtule. Saatekirjata võib pöörduda tasulisele vastuvõtule. Töötervishoiuarst teeb kindlaks terviseprobleemi ja selle, kas on alust suunata töötaja ekspertiisi. Ekspertiisiks tuleb vabas vormis koostada töötingimuste võimalikult täpne kirjeldus varasemate töökohtade ja töötingimuste iseloomustamiseks. Kaasa tuleb võtta töötamist tõendavad dokumendid.
Ekspertiisis otsustatakse, kas diagnoositakse kutsehaigus, tööst põhjustatud haigus või üldhaigestumine. Otsus vormistatakse kirjaliku teatisena, mis saadetakse ka töötajale.
Kui diagnoositakse kutsehaigestumine, siis teavitab töötervishoiuarst sellest ka kõiki haigestumisega seotuid tööandjaid ja Tööinspektsiooni. Tööinspektsioon viib vajadusel läbi uurimise, mis lõppeb uurimiskokkuvõttega. Kui ei diagnoosita kutsehaigus, vaid töövõime on seoses tööga seotud haigestumisega vähenenud, tuleb pöörduda Töötukassasse töövõime hindamiseks.
Viimaks tuleb alustada läbirääkimisi tööandjaga, et saavutada kokkulepe kahjuhüvitise maksmise osas. Kahjuhüvitiste eesmärk on aidata tervisekahjustuse saanud inimesel igapäevaelus toime tulla ja tagada talle sissetulek. Kui kokkuleppe saavutamine ei õnnestu, tuleb pöörduda kohtusse. Kui töötervishoiuarst on teatisele märkinud, et haigestumisega on seotud tänaseks likvideeritud ettevõte ning ettevõttel puudub õigusjärglane, tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse.
