Komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul ei soovi Eesti kaasa minna lahendustega, mis võivad pärssida Euroopa Liidu ühte põhivabadust – teenuste vaba liikumist. "Teenuste vaba liikumine on oluline Euroopa Liidu (EL) aluspõhimõte. Euroopa Komisjoni soov kehtestada töötajatele ühtsed palgatingimused võib viia selleni, et meie ettevõtted kaotavad Euroopa Liidu ühisturul konkurentsieelise,“ ütles Palling riigikogu pressiteates.
ELAK on arvamusel, et Euroopa Komisjoni kavandatud muudatused võivad kahjustada ettevõtjate konkurentsivõimet teenuste osutamisel teistes EL-i liikmesriikides ja piirata teenuste vaba liikumist. Komisjon on arvamusel, et EL-i tasandil sekkumise vajalikkust ei ole piisavalt põhjendatud.
Lähetatud töötajate direktiivi 2014. aasta jõustumisdirektiivi ülevõtmise tähtaeg on 18. juuni 2016. „Liiga vara on hakata seda direktiivi muutma,“ ütles Palling. „Komisjon peab ootama ära jõustamisdirektiivi mõju ja alles siis vajadusel uute ettepanekutega välja tulema.“
Euroopa Komisjon töötas välja ettepanekud lähetatud töötajate direktiivi muutmiseks, millega soovitakse ühtlustada lähetatud töötajate ja siseriiklike töötajate töötingimusi, sealhulgas töötasu. Kavandatava muudatusega piiratakse lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldatakse lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust.
ELAK kaasab arvamuse saamiseks arutellu Eesti ettevõtluse, töötajate ja tööandjate esindajate organisatsioonid, teatas riigikogu pressiteenistus. Valitsus edastab riigikogule seisukohad lähetatud töötajate direktiivi kohta hiljemalt 28. aprillil.
Põhjendatud arvamuse nn lähetatud töötajate direktiivi kohta on Euroopa Komisjonile esitanud Rumeenia, Poola ja Tšehhi, seda kaaluvad veel näiteks Läti, Leedu, Ungari ja Taani.
