„Leiame, et kavandatud muudatustega pigem piiratakse, mitte ei suurendata teenuste ja tööjõu vaba liikumise põhimõtet. Puudub ka korralik mõjuanalüüs juba kehtiva direktiivi kohta, sest selle täielik ülevõtmiskohustus on alles käesoleva aasta suvel,“ kirjutas tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar oma tagasisides sotsiaalministeeriumile.
Tamsar lisas, et direktiivi muudatusega kaotab Eesti kindlasti oma konkurentsivõimes. „Olles Euroopa Liidu vanadest riikides odavama tööjõuga, siis toob see muudatus kaasa meie hindade kasvu ja konkurentsivõime vähenemise. Kaotavad töötajad, kelle töö järele nõudlus langeb Lääne-Euroopas märgatavalt, samuti teenuseid eksportivad ettevõtted. Eesti Vabariik peaks seisma selliste muudatuste vastu.“
Euroopa Komisjon tegi märtsis oma ettepanekud muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ. Ettepanekute kohaselt piiratakse lähetamise aeg maksimaalselt 24 kuuga (edasi kohalduks sihtriigi tööõigus); kehtestatakse lähetatud töötajaile kõigi sihtriigis töötamisega seotud palga osiste ja kaasnevate tasude maksmise kohustus; antakse liikmesriikidele võimalus kohustada ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepingud vaid ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused (sh tingimused, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingutest, mis ei ole üldkohaldatavad, vaid sektori- või ettevõtte põhised). Samuti kohaldataks lähetatud renditöötajatele sihtriigi tööõigust võrdselt lähetuse sihtriigi siseste renditöötajatega.
Kavas on kehtestada lähetatud töötajatele kõigi sihtriigis töötamisega seotud palga osiste ja kaasnevate tasude maksmise kohustus. Tööandjate keskliidu hinnangul on sellel muudatusel kaugemale ulatuv mõju, sest tõenäoliselt hakkavad Eesti inimesed välisriikides oma töökohti kaotama. „Leiame, et tegemist on nn vanade Euroopa riikide siseturu kaitse abinõuga, millega püütakse Ida-Euroopa riikide töötajaid eemal hoida,“ kirjutab keskliit oma kodulehel.
Ühe ettepaneku järgi võivad liikmesriigid kohustada ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepingud vaid nende ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused. „Selle kohustuse täitmine eeldab ettevõtetelt oma lepingupartnerite kohta kontrolli teostamist. See omakorda suurendab nende ettevõtete administratiivset koormust. Nimetatud muudatus läheb vastuollu riigi plaaniga halduskoormuse vähendamiseks,“ kommenteeris tööandjate keskliit ja lisas, et on sellele resoluutselt vastu.
Teine ettepanek puudutab lähetamise maksimaalse aja piiramist 24 kuuga. „Meie hinnangul oleks selline muudatuse vaidluste aluseks, kas tegemist on ikka täpselt sama ametikohaga, kuhu teine (asendustöötaja) saadetakse,“ kommenteeris keskliit oma kodulehel. Näitena võiks tuua Eestis koondamise situatsiooni olemasolu tuvastamise töölepingu lõpetamisel ja uue töötaja tööle võtmisel.
Tööandjate seisukohti on kavas arutada 13. aprillil Euroopa Liidu koordinatsioonikogus ning 21. aprillil valitsuse istungil.
Euroopa Komisjoni muudatusettepanekuid ei toeta ka Euroopa tööandjate ühendus BusinessEurope.
