Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk on selgitada välja ettevõtte töökeskkonnas esineda võivad ohutegurid ning hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele. Kohustus töökeskkonna riskianalüüs läbi viia kehtib aastast 1999.
1. septembriks tuli kõigil vähemalt ühe töölepingulise töötajaga ettevõtetel esitada riskianalüüs tööinspektsioonile digitaalselt, laadides see üles iseteeninduskeskkonnas iseteenindus.ti.ee või luues selle riskianalüüsi töövahendi abil.
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu tunnustas tööandjaid, kes on hinnanud ära oma ettevõtte töökeskkonnas esineda võivaid riske.
Riskide hindamisest saab alguse hea töökeskkonna loomine. Tööl õnnetusse sattumise või seal haigestumise vältimine hoiab tööprotsessi katkematuna ning seeläbi kaitseb ka ettevõtte majanduslikku kestlikkust,
rõhutas ta.
Maripuu sõnul ei hakata üles laadimata riskianalüüsi eest kellelegi automaatselt trahve määrama.
„Tööinspektorid jätkavad oma tavapärast tööd ja teevad järelevalvet esmalt neis ettevõtetes, mille riskihinne on kõrge või mille töökeskkonna kohta on tulnud kaebuseid. Järelevalve käigus kontrollitakse ka riskianalüüsi olemasolu. Kui peaks selguma, et riskianalüüs on puudustega või sootuks esitamata, siis võib inspektor teha ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks ja määrata konkreetse tähtaja, millal tuleb ajakohane riskianalüüs esitada,“ kinnitas ta. „Oleme valmis tööandjaid ka nõustama, kuidas riskianalüüsi üles laadida või iseteeninduskeskkonnas luua,“ lisas Maripuu.
Riskianalüüsi esitamise kohustus on ligi 60 600 ettevõttel, kus töötab vähemalt üks töölepinguline töötaja. Praeguseks on neist analüüsi esitanud 45 protsenti. Kolmveerand riskianalüüsidest esitasid mikro- ja väikeettevõtted. Kuna riskianalüüsi on esitanud 92 protsenti suurtest ning 84 protsenti keskmistest ettevõtetest, siis hinnatud on umbes 70 protsenti Eesti töökohtadest. Kõigist riskianalüüsidest 70 protsenti loodi iseteeninduskeskkonnas oleva töövahendi abil.
