"Sooline palgalõhe on fakt, mille tõend on sooline erinevus tunnipalgalt makstud sotsiaalmaksu laekumises,“ ütles sotsiaaldemokraadist riigikogu õiguskomisjoni liige Barbi Pilvre pressiesindaja teatel.
Naiste ja meeste palgalõhe Eestis on Euroopa suurim, püsides pidevalt üle 20%. Statistikaameti andmetel oli meil naiste ja meeste palgalõhe 2015. aastal 22,2%.
Pilvre nimetas probleemseks erineva palga maksmist sama töö eest samas asutuses, mistõttu saab tööinspektsioon sekkuda seal, kus tehakse suhteliselt lihtsalt mõõdetavat tööd, nagu tootev töö, müüjad, kokad, kassapidajad, põllumajandustöötajad. Kavandatav järelevalve naiste ja meeste palgalõhe üle on vajalik, rõhutas ta.
"Samas on avalik saladus, et ülikoolides on valdkondadevaheline palgalõhe sageli ka sooline, näiteks filoloogiaprofessori palk on väiksem võrreldes tehnoloogiavaldkondade professorite palgaga," rääkis Pilvre. "Koolis võib ainus meesõpetaja saada suuremat palka, mille eesmärk on olnud tuua meesõpetajaid kooli ja millega on nõus olnud ka naisõpetajad. Ilmselt on haiglateski soolised palgaerinevused, kus räägib kaasa tippspetsialistide kogemus, tase ja ka maine."
Õpetamise ja hoolitsemise valdkondades peaks oma sõna kaasa rääkima koolide, ülikoolide ja haiglate ametiühingud, et selgitada, kas palgavahe on põhjendatud, tööinspektsioon võiks sekkuda vaid äärmisel juhul, kaebuste puhul, sõnas Pilvre.
"Samas ei kujuta ette, et tööinspektsioon saaks sekkuda loomingulist tööd tegevate asutuste töötajate – näiteks ajakirjanike või näitlejate – palgaprobleemidesse, kus palga maksmise aluseks võib olla ka talent või mõned muud raskesti mõõdetavad omadused nagu tuntus või turuhind. Näiteks võib asutus vajada just teatud inimest, kelle „ostmiseks“ on võimalik ja ka õige maksta,“ ütles Pilvre.
Tema arvates saaks tööinspektsioon tähelepanu pöörata ka lisasoodustustele, nagu telefoni- ja autoliisingulimiidid, mille kaudu palgalõhe võibki tegelikkuses realiseeruda, kuigi inimeste tunnipalk on sama.
Sotsiaalministeerium plaanib esialgse järelevalve läbi viimiseks välja töötada digitaalse töövahendi, mis annab tööinspektsioonile võimaluse niiöelda kontaktivabaks eelkontrolliks, et teha esmane ülevaatus tööandjate poolt riigile juba edastatud andmete põhjal.
