Eestit Euroopa Liidu kontekstis vaadates selgub, et ka Eesti jaoks positiivsete arengutega valdkondades on riik tihti koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega madalal positsioonil - ka jõudsalt paranenud näitajate puhul nagu SKP, tootlikkus, teadus- ja arenduskulutuste osatähtsus, kõrgtehnoloogiliste toodete eksport ning hõive keskkõrg- ja kõrgtehnoloogilises tööstuses, on Eesti endiselt allpool EL-i keskmist, selgub kogumikust.

Siiski on mahajäämus keskmisest mitme näitaja korral vähenenud, sest Eesti on järele jõudmas teadus- ja arendustegevuse kulutuste, taastuvenergiast toodetava elektri osatähtsuse, aga ka näiteks naiste oodatava eluea puhul. Võrreldes teiste Euroopa riikidega jääb silma Eesti majanduse suur energia- ja ressursimahukus. Samas taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises on kõrgem kui Euroopas keskmiselt ning energiasõltuvuse näitaja kõige väiksem Euroopa Liidu riikide hulgas.

Haridusvaldkonna näitajad on Eestis jätkuvalt tugevad - tipptasemel teadmiste ja oskustega õppurite osatähtsus jääb maha vaid Euroopa Liidu parimatest, kolmanda taseme haridusega isikute osatähtsuse poolest on Eesti samuti pigem edukate hulgas.

Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup ütles kogumiku esitlusel, et soov ühiskonnas toimuvat täpsemalt mõõta on omane kõikidele riikidele ja tähendab suurt väljakutset riigi statistikasüsteemile, kes mõõtmisülesandega hakkama peab saama. „Loodetavasti aitavad paremini sätitud eesmärgid ja mõõdikud kaasa ühiskonna tasakaalustatud arengu tagamisele," märkis Oopkaup.

Kogumiku ilmumise ajal on aset leidmas olulised arengud säästva arengu valdkonnas ka globaalsel tasandil. "2015. aastal toimuvad riikidevahelised läbirääkimised globaalsete jätkusuutliku arengu eesmärkide kokkuleppimiseks ÜRO-s," ütles riigikantselei strateegiadirektor Margus Sarapuu. "Need eesmärgid hakkavad kehtima kõikidele riikidele ja eesmärkide täitmist hakatakse jälgima".

Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja asetäitja Kaia Oras tõstis tulemusi tutvustades esile, et paljudes Eesti jaoks olulistes säästva arengu teemades on arengud olnud positiivsed - mitu majandusliku jõukuse ja innovatsiooni valdkonna näitajat on kasvuteel, riigi rahandus tasakaalus, tööhõive kasvab ja tööpuudus väheneb, haridusnäitajad paranevad endiselt, samuti elukvaliteedi näitajad. „Võimaluste kasutamisel oleme mõnevõrra võrdsemad, eluolu on turvalisem ning liigilise mitmekesisuse säilimisele panustatakse enam," tõi ta välja.

"Samas Eesti kultuuriruumi elujõulisuse valdkonnas peegeldavad mitmed näitajad viimastel aastatel negatiivseid suundumusi - olgu selleks siis taas negatiivne iive ja väike laste arv naise kohta või laiemalt vaadates ka pikaajaliselt kasvanud vanadussõltuvusmäär ning välditavate surmade endiselt kõrge tase," märkis Oras.

Ta lisas, et jätkusuutlik ühiskond väärtustab inimelu ning kultuuriruumi elujõulisuse määratleb esmalt kultuurikandjate arvukus. Siiski on kultuuritarbimine kõrgel tasemel ja tööhõive kultuuris kasvanud.

Eesti säästva arengu strateegias "Säästev Eesti 21" on neli valdkonda: kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Strateegiat viiakse Eestis ellu läbi valdkondlike arengukavade ja poliitikasuundade.

Säästva arengu indikaatorite kogumik ilmub regulaarselt ja selle abil saab hinnata säästva arengu strateegias seatud eesmärkide täitmist. Kogumikus toodud näitajad on välja valitud säästva arengu komisjoni, ministeeriumitevahelise säästva arengu töörühma, statistikaameti ja riigikantselei koostöös.

Säästva arengu komisjon on 1996. aastal loodud 19 valitsusvälise organisatsiooni esindajatest koosnev asjatundjate komisjon, kelle ülesanne on analüüsida riigi pikaajalist säästva arengu poliitikat.