13.05.2016 Reede

Tarbijat tuleb toote defektidest teavitada

Tarbijakaitseameti teatel kehtib ka defektiga kaubale pretensiooniõigus, kuid defektsus peab olema tarbijale teada ning pretensiooni esitamise õigust võib vähendada konkreetse defekti suhtes, kuid muus osas peab toode olema kvaliteetne.

Tarbijale müüdud toodetele kehtib kaheaastane pretensiooni esitamise õigus, mida ei saa vähendada ega ära võtta ka allahinnatud toodete puhul
Tarbijale müüdud toodetele kehtib kaheaastane pretensiooni esitamise õigus, mida ei saa vähendada ega ära võtta ka allahinnatud toodete puhul Foto: PM

Tihtilugu leiab kauplustest leiunurga, kuhu koondatakse soodsa hinnaga müüdav defektne kaup. Ette on tulnud ka juhuseid, mil kaupleja teatab tarbijale, et puudusega kaubale ei kehti pretensiooniõigus. „See aga pole päriselt nii - kauba defektsus peab olema ära märgitud, tarbijale teada ning pretensiooni esitamise õigust võib vähendada konkreetse defekti suhtes, ent muus osas peab toode olema kvaliteetne,“ teatas tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda.

Tarbijale müüdud toodetele kehtib kaheaastane pretensiooni esitamise õigus, mida ei saa vähendada ega ära võtta ka allahinnatud toodete puhul. „Ainuke võimalus pretensiooni esitamise võimaluse vähendamiseks on sellise toote puhul, millel on juba müümisel defekt ning selle konkreetse defekti olemasolust on tarbijat eelnevalt teavitatud. Kuid ka siis saab pretensiooniesitamist piirata ainult selle defekti osas, millest tarbija oli ostu tehes teadlik, ülejäänud kauba suhtes kehtib kaheaastane pretensiooni esitamise õigus,“ teatas Kalda.

Näiteks, kui kauplus müüb kotti, mille lukul on müügihetkel defekt ning kaupleja viitab antud defekti olemasolule müügikohas, võib vähendada pretensiooni esitamise õigust lukule, kuid mitte ülejäänud kotile. Seega ei vastuta müüja toote mittevastavuse või puuduse eest, millest ta on enne ostu sooritamist tarbijat teavitanud.

Tarbijat defektist teavitamise viis ei ole rangelt reguleeritud, seega võib iga kaupleja valida endale sobivaima nii, et see täidaks eesmärki. „Tihti on näha näiteks rõivastuse hinnasildile välja kirjutatud defekti olemus, näiteks kui on õmblus lahti, lukk katki või nööp puudub. Kauplejal on mõistlik võimalusel kajastada defektsus ka ostutšekil, et vältida hilisemaid vaidlusi, kas tarbija oli sellest defektist teavitatud või mitte,“ teatas Kalda.

Kui kaupleja ei teavita tarbijat puudusest, siis on tegemist ebaausa kauplemisvõttega, mis on keelatud, sest sisuliselt on tegemist tarbija petmisega. Sellisel juhul peab kaupleja vastutama kogu toote eest, sealhulgas defekti eest, ning tarbijal on õigus esitada selle kohta pretensioon.

Kui toote kasutamisel ilmneb mõni muu puudus, mis ei ole see, mida kaupleja on müügitehingu eel välja toonud, on tarbijal endiselt õigus esitada kahe aasta jooksul kauplejale pretensioon.

Teistest ebaausatest kauplemisvõtete kohta saab teavet aadressil www.ostatargalt.ee.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255