Tööinspektsioon viis kevadtalvel lasteaedades läbi sihtkontrolli, mille eesmärk oli turvalise töökeskkonna loomise toetamine. Samuti sooviti sihtkontrolliga suurendada tööandjate teadlikkust erinevatest ohtudest ja nende ärahoidmise võimalustest.
Sihtkontrolli käigus külastati 52 ehk ligi kümnendikku Eestis tegutsevatest munitsipaallasteaedadest.
Kontrolli ulatuse määramiseks analüüsiti viimase viie aasta jooksul lasteaia töötajatega juhtunud tööõnnetusi ja nende toimumise põhjuseid.
Tööõnnetusi põhjustanud puudusi oleks saanud likvideerida vajakajäämiste avastamise hetkel. Puuduse kõrvaldamiseks oleks saanud näiteks märja põranda kuivatada, paigaldada trepikäsipuu või kasutusele võtta sobilikud tööjalanõud. Üldjuhul on tööõnnetuste põhjused väga lihtsad ja neid saab kergesti kõrvaldada. Näiteks saab põranda pesemisel kasutada õiget puhastusainet või paigaldada nähtavale kohale libisemisohust teavitav silt, mis aitaks ohule tähelepanu juhtida.
Töökeskkonna riskianalüüsiga oli hästi
Töökeskkonna riskianalüüs oli tehtud suuremal osal kontrollitud lasteaedadel. Kõige vähem osati arvestada ohtudega lasteaia territooriumil või välitegevuses: spordipäevad, kelgutamine, uisutamine, ekskursioonid jne.
Ainult neljas kontrollitud lasteaias oli töökeskkonna riskianalüüs läbi viimata. Riskianalüüsi puudumise põhjusteks oli näiteks see, et ei osata süstematiseerida andmeid või ei teatud, et uues asukohas peab läbi viima uue töökeskkonna riskianalüüsi. Mõnes lasteaias oli koostatud töökeskkonna riskianalüüs laste ohutusest lähtuvalt ega hõlmanud üldse töötajate ohutust.
Abinõud riskide vähendamiseks oli rakendatud 27 lasteaias. Positiivse näitena võib välja tuua, et libisemisohu vältimiseks pestakse lasteaia põrandaid töövälisel ajal. Aina rohkem panustatakse uutele töövahenditele, kasutatakse mikrokiudlappe, et põrandad ja trepid ei jääks pärast pesemist märjaks.
Viimasel ajal ehitatud või renoveeritud lasteaedades on kasutuses libisemiskindlad põrandakatted. Siseruumides on ohtlikud kohad nagu tasapinna erinevused märgistatud.
Töökeskkonnavoliniku ametisse napib tahtjaid
Töökeskkonnaspetsialist oli määratud ja koolitatud 39 lasteaias. Suuremal osal juhtudel tundis see inimene asutuse töötingimusi ja oskas anda põhjalikke vastuseid töökeskkonda puudutavate küsimuste kohta. Vaatamata sellele oli ka asutusi, kus koolitatud töökeskkonnaspetsialist puudus (selliseid lasteaedu oli kontrollitute hulgas 13).
Peamine põhjus, miks asutuses puudus töökeskkonnaspetsialist, oli näiteks see, et tööandjal puudus teadmine kohustusest töökeskkonnaspetsialist määrata. Mõnel juhul viibis töökeskkonnaspetsialist lapsehoolduspuhkusel või oli seoses personali vahetusega uus veel määramata.
Töökeskkonnavolinik oli valitud 52 lasteaiast 35-s. Sellegipoolest torkas silma, et töötajad ei ole harjunud töökeskkonnavoliniku poole pöörduma. Pigem räägitakse muredest ja probleemidest lasteaia töötajate infohommikul või perioodiliselt toimuvatel koosolekutel.
Sagedasemad põhjused, miks volinik jäi asutuses valimata, oli see, et keegi ei soovi töökeskkonnavolinik olla. Samuti oli juhuseid, kus eelmise voliniku volitused olid lõppenud. Sagedase põhjusena ilmnes, et tööandja ei olnud teadlik, et enam kui kümne töötajaga asutuses peab korraldama koosoleku töökeskkonnavoliniku valimiseks.
Töökeskkonnaspetsialisti üheks oluliseks kohustuseks on läbi viia uute töötajate sissejuhatav juhendamine. Õigeaegsed ja hästi korraldatud juhendamised mõjutavad töötajate edaspidist suhtumist ohutuskultuuri ning aitavad luua töötajate tervist säästva töökeskkonna.
Trepid pole piisavalt ohutud
Kuna üheks sagedaseks tööõnnetuseks on töötaja kukkumine trepil, siis uuriti sihtkontrolli käigus, kui paljudes lasteaedades on trepid ning kas need on ohutud. Treppide ohutuse hindamisel arvestati, kas need on terved, piisavalt valgustatud ja kas on olemas allakukkumist takistavad piirded. Lisaks vaadati, kas trepi ohtlikud kohad on nõuetekohaselt märgistatud.
Viimastel aastatel projekteeritud lasteaiad asuvad valdavalt ühel korrusel, mis välistab töökeskkonnas mitut ohutegurit. Sellegipoolest tuvastati üheksas lasteaias rikkumisi, mis võivad põhjustada tööõnnetusi ning töötajate tervisekahjustusi. Näiteks tuvastati allakukkumist takistavate piirete puudumine järsul välitrepil, käsipuude puudumine töötajate kasutuses olevatel treppidel ja märgistamata erineva kõrgusega trepiastmed.
Põhjuseks, miks varasemalt ei ole nende puudustega tegeletud, toodi välja, et kõik töötajad on olukorraga harjunud ja aastate jooksul ei ole tööõnnetusi juhtunud. Positiivsena saab välja tuua, et kõik trepid, mida kasutavad lapsed, olid käsipuudega.
Trepi ohutust tagab õigesti valitud materjal. Oluline on, et trepi astmed ei oleks libedad. Trepiastmete libedust aitavad vähendada näiteks karedad libisemist takistavad ribad astme esiservas. Kõik trepid peavad olema piisavalt valgustatud. Kindlasti peab jälgima, et trepil ei oleks üleliigseid asju, mis võivad põhjustada takerdumist ja komistamist. Erineva kõrgusega astmed peavad olema märgistatud.
Kukkumised redelilt
Teiseks levinumaks tööõnnetuste põhjustajaks lasteaedades on redelite vale kasutamine.
Enamik lasteaiatöötajaid kasutab redelit siis, kui on vaja dekoreerida, aknaid pesta, laevalgusteid puhastada ja kõrgetelt riiulitelt asju kätte saada. Vaid viies lasteaias selgus, et töötajatel ei ole tarvis redelit kasutada.
Vaatamata sellele, et suurem osa kontrollitud redelitest vastas nõuetele, oli ka neid, mille konstruktsioon oli deformeerunud. Antud puudus viitas sellele, et redelite korrasolekut regulaarselt ei kontrollita.
Õnnetused on näidanud, et töötajaid on vaja õpetada redelit õigesti kasutama. Kahjuks näitas sihtkontroll, et 22 juhul puudus tööandjal teadmine, et redelil töötamiseks peab koostama ohutusjuhendi. Juhendis peaksid olema kajastatud võimalikud ohuolukorrad ja juhised nende korral tegutsemiseks ning olulised abinõud enda ja teiste ohutuse tagamiseks.
Õnnetusjuhtumite põhjuseks on suurel määral redelite vale paigutamine, näiteks libedale pinnale. Redelit tuleb kasutada nii, et töötaja saaks sellest kogu aeg kinni hoida ja sellele kindlalt toetuda. Redelil töötamisel peavad töötajal olema kindlalt jalas püsivad libisemiskindla tallaga jalanõud.
Õpitakse õnnetustest
Enamikus kontrollitud lasteaedades olid töötajad rahul olemasolevate töötingimustega ja ka tekkinud murede või probleemide lahendamisega.
Töökeskkonna kontroll näitas, et lasteaedade töökeskkonnas esineb siiski rikkumisi, millega ei ole siiamaani tegeletud. Lasteaiad, kus on juba juhtunud tööõnnetusi, suhtuvad tõsisemalt töökeskkonda ning on teadlikumad kehtivatest töötervishoiu- ja tööohutusenõuetest.
Tööõnnetuste arvu vähendamiseks on oluline, et iga lasteaia töötaja, olgu see õpetaja, õpetaja abi, kokk, majahoidja või koristaja saaks kohustusliku töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe enne iseseisvat tööle asumist.
Oluline on ka see, et iga töötaja teaks, mis nõudeid tuleb järgida ning, et seda töö käigus ka tehakse.
Töökeskkond tuleb regulaarselt üle vaadata värske pilguga, ning kõrvaldada puudused kohe avastamise hetkel. Seetõttu on oluline nii töökeskkonnaspetsialisti kui ka töökeskkonnavoliniku olemasolu ja nende rollide kohusetundlik, professionaalne ja õigeaegne täitmine igas lasteaias.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et sihtkontrolli tulemused kinnitavad suundumust: lasteaedade töökeskkond võib tunduda suhteliselt turvaline, kuid registreeritud tööõnnetuste analüüs näitab vastupidist.
Tööinspektsioon
Artikkel ilmub koostöös tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.
