Tallinnas on järjekorrad tippaegadel ligi tunnised ja nii võib autoostu registreerimiseks kuluda koos kohalesõiduga pool päeva. „Kohaletulekuks võib inimesel kuluda pool tundi kuni tund, siis tuleb veel järjekorras oodata, siis on teenindamise aeg 15–20 minutit ja veel tagasisõit koju ka. Me tahame selle kõik nüüd ära jätta,” ütles Maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna Eesti Päevalehele.
Selleks valmistatakse Maanteeametis praegu ette uut IT-lahendust, mis laseb ARK-i iseteeninduses auto omanikuvahetuse nii teha, et kordagi kontorisse kohale minema ei pea. Uus registreerimistunnistus saadetakse koju postiga ja peale selle väheneb ka riigilõiv. Esimese teenusena kolitakse auto omanikuvahetus internetti sellepärast, et see on liiklusregistris kõige sagedamini tehtav toiming: aastas tehakse Eestis 115 000 auto ostu-müügitehingut, kirjutab Eesti Päevaleht.
„Loodame, et järgmisel aastal tehakse pooled neist internetis. Tallinnas on teenindamise ooteaeg tippajal 50 minutit, selle saaks poole väiksemaks. Tallinnas, Tartus, Pärnus on uuenduse mõju eeldavasti kõige suurem ja võimaldab üle vaadata ka meie kontorite ruutmeetrivajaduse ning personalivajaduse,” selgitas Lugna.
Praegu on uuest rakendusest olemas esimesed ekraanitõmmised ja neid vaadetes tundub, et iga internetikasutaja peaks saama auto ostu-müügitehinguga probleemideta hakkama. Valikud on selged ja loogilised. Tehingu turvalisus on tagatud sellega, et nii ostja kui ka müüja peavad andma digiallkirja, mis on märksa turvalisem tavalisele paberlepingule käsitsi sirgeldatud allkirjast, mille võltsimine on lihtne. Turvalisust lisab seegi, et allkirjastatav ostu-müügileping sätestab, et auto ei kuulu uuele omanikule enne, kui ostja on selle eest tasunud. Liiklusregistri keskkond kontrollib seda sellega, et ei jõusta omanikuvahetust enne, kui müüja on klõpsanud nupul, et on raha kätte saanud.
Peale selle teostab süsteem auto andmetele automaatkontrolli ja hoiatab ostjat juba enne allkirjastamist, kui autole on seatud piirangud – näiteks on see varastatud – või on tegemata näiteks tehnoülevaatus. Samuti näeb ostja kohe ka auto teadaolevaid läbisõiduandmeid ja kindlustusjuhtumeid. Nii väheneb võimalus, et autot ostetakse nagu põrsast kotis. „Tahame näidata võimalikult palju andmeid ja et ka maaletoojad hakkaksid autode kohta infot andma,” lisas Lugna.
