Riigikantselei tellitud ja TNS Emori korraldatud pagulasuuringusse osalema valiti kesk- või sellest madalama haridusega 40–70-aastased Tallinna, Jõhvi ja Elva elanikud. Leht nendib, et tegemist on ühiskonnagrupiga, kes on sõjapõgenike vastuvõtmise suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud.
Grupiintervjuude käigus selgitati välja nende hoiakud pagulaste suhtes ja koguti neilt ka soovitusi pagulaskriisi lahendamiseks. Kahes grupis olid Tallinna ja Jõhvi vene keelt kõnelevad elanikud ning kahes grupis Tallinna ja Elva eesti keelt kõnelevad elanikud. Kokku räägiti umbes 30 inimesega.
Uuringust selgus, et kui Tallinna eestikeelsed elanikud näevad lähitulevikku pigem optimistlikult, siis Elva ja osaliselt ka Jõhvi elanikud suhtuvad paljudesse muutustesse kriitiliselt, eeskätt toodi esile ääremaastumist.
Vene keelt kõnelevad Eesti kodanikud näevad lähitulevikku tumedamates toonides, kuna nad tajuvad Eesti üha suurenevat integreerumist Euroopaga. Mitmeid nähtusi, mis nende meelest pärinevad Euroopast, hinnati värdkultuuriks. Välja toodi näiteks lastega homoseksuaalsete perede olemasolu.
Euroopast üldisemalt rääkides nimetasid kõik grupid peamisteks probleemideks pagulaskriisi, terrorismi ja Euroopa Liidu piiride nõrka valvet. Pagulaskriis seostus uuringus osalenutele eeskätt pagulaste tohutu tulvaga, millega ei osata midagi peale hakata ja mis tekitab lõpuks suure kultuurikonflikti.
Paljudes intervjueeritutes tekitas mõiste "pagulaskriis" frustratsiooni, põlgust ja viha, sest nad ei mõista, miks ei suudeta EL-i piire kontrollida ja miks kõik pagulased vastu võetakse.
Samuti seostus sõna "pagulane" neile täisjõus mehega, kes tuleb Euroopasse õnne otsima, ja üleüldse emotsionaalselt millegi väga ebameeldivaga. Suuresti mängivad mulje puhul rolli hiljuti Euroopas aset leidnud terroriaktid ja vägivallajuhtumid. Intervjueeritud olid seisukohal, et pagulaskriis kujutab ohtu ühiskonna turvatundele. Põhiliste hirmudena nimetatigi terroriakte ja vägistamisi.
Eesti keelt kõnelevad inimesed tunnetavad enda kinnitusel ohtu ka eesti kultuurile, kui pagulaste hulk peaks ületama kriitilise piiri. Majanduslikust mõjust rääkides mainiti, et riik peaks pagulaste aitamise asemel toetama pigem oma vaesuses elavaid peresid, mis vähendaks ka väljarännet. Osale vene keelt kõnelevatest elanikest oli aga eriti vastumeelne pagulastele tasuta keelekursuste pakkumine.
Vastanud suhtusid sallivalt välismaalastesse, kes tulevad Euroopast, on pärit meiega sarnasest kultuuriruumist, sulanduvad ühiskonda ja õpivad või töötavad siin. Suhtumine välismaalastesse muutus kohe jahedaks, kui juttu tuli islamiusulistest. Leiti, et viimased ei sulandu ühiskonda, nende elupaigad getostuvad ja nad on kohalikele ohtlikud.
Enamik uuringus osalenutest arvas, et pagulaskriisi kohta on piisavalt teavet, kuid seda esitatakse kallutatult või varjatakse midagi. Olukorda aitaks vastanute hinnangul parandada see, kui Eestisse jõudnud pagulaste eluolu kohta rohkem infot jagataks.
Põgeniketemaatikat käsitlevat infot saadakse nii uudistesaadetest kui ka suurematest ajalehtedest. Kui eesti keelt kõnelevad inimesed jälgivad peamiselt Eesti meediakanaleid, siis vene keele kõnelejad jälgivad Vene väljaandeid, aga ka näiteks uudistekanalit Euronews.
Eesti keelt kõnelevad tallinlased pidasid põgeniketeemal kõige usaldusväärsemaks infoallikaks Eesti Televisiooni (ETV) ja inimestest usaldasid enim hiljuti lahkunud staažikat teleajakirjanikku Aarne Rannamäed. Elva elanikud pidasid lisaks ETV-le usaldusväärseks ka Tallinna TVd ning lisaks Rannamäele "Pealtnägija" saatejuhti Mihkel Kärmast ja poliitikavaatlejat Jakko Välit.
Vene keelt kõnelevad inimesed nimetasid uudistekanalitest usaldusväärsetena PBKd, raadiokanalit Majak, Euronewsi ja Rossijat. Usaldusväärsetest isikutest tõid nad esile Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart ja tema parteikaaslast Yana Toomi, samuti endist välisministrit Marina Kaljuranda.
Parteidest tajutakse kõige selgemalt pagulastevastasena Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) ja paljud uuringus osalenud eesti keele kõnelejad pidasidki EKRE seisukohti pagulaste teemal kõige mõistlikumaks. Vene keelt kõnelevad elanikud usaldavad aga Keskerakonna seisukohti.
Samas tõid vastanud välja, et nad pole kuigi palju kuulnud, mida valitsus on seoses pagulaskriisiga öelnud või ette võtnud. Kui valitsuse tegevust üldse hinnata osati, siis peeti seda pigem negatiivseks.
