Esimese kolme haiguspäeva eest 0 €
Haigestumise korral ei maksta kolme esimese päeva eest töötajale hüvitist. Alates 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja ja alates 9. päevast haigekassa. Hüvitise määraks on seatud 70% arvutatuna päevatulust. Selle aasta algusest kehtima hakanud seadusemuudatus annab aga tööandjale võimaluse töötajale maksta ka 2. ja 3. haiguspäeva eest haigushüvitist ning seda kuni 100% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Paraku kasutab antud võimalust vaid ligikaudu 65 tööandjat. Seega peab enamik töötajaid endiselt arvestama sellega, et haigestumise korral ei maksta neile kolme esimese päeva eest hüvitist.
5-päevane haigus võtab rahakotist ligi 20%
Kuna haigushüvitist maksavad erinevatel alustel nii tööandja kui ka haigekassa, võib olla raske hoomata, mida tähendab rahakotile näiteks nädalane enda või pereliikme haigestumine. Rahaasjade Teabekeskuse arvutuste* järgi kaotab keskmist palka teeniv töötaja kolmepäevase külmetushaigusega palgast üle 13% ehk 126 €. Viie haiguspäevaga aga juba 168 € ehk 18%. 10-päevase haiguse puhul tuleb aga arvestada koguni 273 € ehk 30% võrra väiksema palgaga.
Kes jääb haige lapsega koju?
Kui jäädakse koju alla 12-aastase haige lapsega, maksab haigekassa hooldushüvitist juba alates esimesest päevast (kokku kuni 14 päeva ja 80% ulatuses). Kui jääd lapsega koju viieks tööpäevaks, kahaneb sissetulek ligikaudu 90 € ehk 10%. 10-päevase haiguse puhul kahaneb aga sissetulek üle viiendiku ehk 206 €.
Tuleb silmas pidada, et haigekassa ei maksa haigus- ja hooldushüvitist töötaja praeguse palga alusel, vaid eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult. Seega, kui üks vanematest varasemal aastal ei töötanud, arvestatakse hüvitist alampalga määra järgi ja majanduslikus mõttes tasub lapsega hoolduslehele jääda sellel vanemal, kes eelmisel aastal töötas.
Enda või lapse haigestumise korral tuleks koheselt perearstiga ühendust võtta, kuna haigekassa maksab hüvitist kalendripäevade arvestuse järgi ehk ka nädalavahetuste eest. Kui reedel ilmnevad haigusnähud, on võimalik hüvitist saada juba nädalavahetuse eest. Sellega vähendad rahalist kahju.
Tekita säästupuhver, et Sa ei oleks finantsiliselt haavatav
Rahaasjade Teabekeskuse hiljutise uuringu järgi on koguni 39% peredest viimasel aastal olnud olukorras, kus pere sissetulekud ei katnud ära igapäevaseid elamiskulusid. Enamasti tekivad probleemid siis, kui peret tabab ootamatu suurem väljaminek või sissetuleku kahanemine (nt haigestumine). Ligi veerandil peredest puuduvad ka säästud, mille abil ootamatustega toime tulla.
Mõistlik on sügisene haigus oma pere-eelarvesse sisse arvestada ning end ootamatuste vastu paremini kindlustada. Selleks peaks endale tekitama püsiva harjumuse raha kõrvale panna, et ka mustadel päevadel oleks olemas vajalik varu igakuiste kulude katmiseks. Esimese asjana on oluline alustada eelarve pidamist, et tekiks täpne ülevaade sellest, kui suured on sissetulekud ja väljaminekud, mille arvelt annaks kokku hoida ning kui palju on võimalik igakuiselt kõrvale panna. Vajaliku säästupuhvri tekitamine nõuab nii planeerimist kui ka järjepidevust.
*Rahaasjade Teabekeskuse näitlikud arvutused on tehtud 2016. aasta keskmise netopalga alusel (917,79 €) ja eeldusel, et haigestuti oktoobris.
