Advokaadibüroo TRINITI blogi
triniti EE logo

TRINITI on majandusasjadele pühendunud advokaadibüroo, kes soovib olla heaks partneriks Teie õigusküsimuste lahendamisel.

50%-50% osalusega äriühingud toimivad edukalt ja mõlemat osanikku ja juhatuse liiget rahuldavalt üksnes seni, kuni suhted on head. Julgen väita, et paljudes 50-50 osaühingutes saab ilus aeg ükskord otsa ja kaks teravnenud suhetega võrdset hääleõigust omavat osanikku on õnnetu kooslus, mis lakkab funktsioneerimast ja viib suure tõenäosusega ka äri endaga põhja. Toon alljärgnevalt ühe sagedasema probleemi kahe juhatuse liikme korral ning annan soovitusi, kuidas seda kõige lihtsamalt ja kiiremalt lahendada.
Teisipäev, 04 Juuli 2017 11:25

Kuidas saab ärisaladust kaitsta?
Triniti (Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid) - Teisipäev, 04 Juuli 2017 11:25

Väidan, et ärisaladus ei ole seaduse järgi hästi kaitstud ja kui see on korra juba avaldatud, siis sisuliselt jääb üle ainult võimalus tegeleda tagajärgedega. Küll aga saab hea lepinguga oma võimalusi oluliselt paremaks teha. Toon  välja mõned probleemid ja annan soovitusi, kuidas end rikkumise eest kaitsta, kirjutab Advokaadibüroo TRINITI blogis Erki Vabamets.
Kui oled ostnud ettevõtte (osaluse äriühingus), on müüja tavapäraselt müügilepingus andnud mitmesuguseid kinnitusi müüdava ettevõtte kohta: näiteks et ühingu vara kuulub täies ulatuses ühingule ega ole panditud, ühing ei ole pooleks avaldamata lepingutes, tasutud on kõik maksud, ühingul ei ole varjatud kohustusi, ühing on täitnud õigusaktide nõudeid jne.
Eestis tegutseb üks reguleeritud väärtpaberiturg. Euroopas on reguleeritud turge rohkem kui liikmesriike kokku. Turgude jätkuva integreerumisega on viimasel kümnendil ülevõtmispakkumiste arv hüppeliselt kasvanud. Investeerides nii koduse kui ka välismaa börsi ettevõttesse, on aktsionäril hea teada, kuidas on tema õigused ülevõtmispakkumise korral kaitstud ning kuidas tema toimuvat mõjutada saab. Eestis tuleb vastuste saamiseks pöörata pilk väärtpaberituru seadusesse.

Kui teine lepingupool jätab oma rahalised kohustused täitmata ning esinevad kahtlused võlgniku maksevõimes, leiavad võlausaldajad end valiku ees, kas esitada kohtule võlgniku vastu hagiavaldus või pankrotiavaldus. Tundub ju põhjendamatu pöörduda hagiga kohtusse olukorras, kus võlgnikul ei ole niikuinii piisavalt vara, mille arvel oma kohustusi võlausaldaja ees täita ning ees terendab võlgniku pankrot.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes