Majandus ja äri http://rup.ee Thu, 22 Feb 2018 06:55:26 +0200 et-ee Tõniste: Euroopa stabiilsusmehhanism on Euroopat stabiliseerinud http://rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/t-niste-euroopa-stabiilsusmehhanism-on-euroopat-stabiliseerinud http://rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/t-niste-euroopa-stabiilsusmehhanism-on-euroopat-stabiliseerinud Rahandusminister Toomas Tõniste andis riigikogu istungil ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM); ministri sõnul on see aidanud tagada Euroopa finantssektori stabiilsust.

"ESM on aidanud kindlustada finantsstabiilsust euroalas ja teinud seda, andes toetuslaene riikidele, mis erinevate probleemide tõttu enam turgudel vajalikke vahendeid kaasata ei saanud. Neid laene on antud ka soodsamatel tingimustel kui tavaolukorras võimalik," rääkis rahandusminister riigikogu ees, teatas riigikogu pressiteenistus.

Tõniste sõnul on toetuslaene saanud riigid aasta baasil kokku hoidnud kuni 5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). "See sääst on olnud võimalik suunata majanduse taastamisse. Unustada ei saa ka nende laenudega kaasas käivat tingimuslikkust, mis on neid riike pannud korrastama oma riigi rahandust, puhastama pangandust ning läbi viima struktuurseid reforme," lausus ta.

"Iirimaa, Portugal, kes said toetust Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) kaudu, ning Küpros ja Hispaania kui ESM-i kliendid on neile antud uue võimaluse hästi ära kasutanud ning näitavad positiivseid või väga positiivseid eelarve- ja majandustulemusi," ütles Tõniste. Ta lisas, et euroala turvavõrk on aidanud taastada usaldust, mis on olnud oluline soodsa majandusolukorra tagamisel.

Tõniste märki, et Eesti kohustused ESM-is pole kasvanud. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et ESM on teeninud tulu, mis on suunatud reservidesse. 2016. aastal suunati ministri sõnul reservi 568 miljonit eurot tulusid ja reservi maht on nüüdseks peaaegu 2 miljardit eurot.

ESM-i tulevikuplaanidest rääkides ütles Tõniste, et sel aastal tegeldakse Kreeka programmi lõpetamisega ning Küprose ja Hispaania programmijärgse seirega. Ministri sõnul on ESM tugevalt segatud ka Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) tulevikuaruteludesse ning tegeletakse ka ESM-i rolli laiendamisega ehk selle riikidevahelisest lepingust Euroopa Liidu õigusesse toomisega.
]]>
merike@rup.ee (Rebane) Majandus ja äri Wed, 21 Feb 2018 16:47:23 +0200
Eesti ootab kokkulepet pangandusriskide vähendamise paketis http://rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eesti-ootab-kokkulepet-pangandusriskide-vahendamise-paketis http://rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eesti-ootab-kokkulepet-pangandusriskide-vahendamise-paketis 20. veebruaril Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel osalenud rahandusminister Toomas Tõniste peab pangandusliidu arendamist Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamise esmaseks ülesandeks lähiajal.

"Tuleb edasi liikuda eelnõude paketiga, mille eesmärk on vähendada riske pangandussektoris. Sealhulgas on oluline rakendada Euroopa pangandusliiduga ühinenud riikides üks hoiusekindlustuse mehhanism. See tagaks hoiustajatele ühesuguse kindluse oma hoiuste säilimise kohta kõigis pangandusliidu riikides," rääkis rahandusminister Toomas Tõniste pressiteate vahendusel.

Euroala ja Euroopa Liidu riikide rahandusministrid arutasid 19. ja 20. veebruaril Brüsselis Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) süvendamise raames Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ja pangandusliiduga edasiminekut. Liikmesriikide ootused pangandusliiduga edasiliikumiseks on suured.

Rahandusministrid arutasid veel ekspertgrupi soovitusi kestliku rahanduse teemal. Sel teemal on 7. märtsil oodata ka Euroopa Komisjoni vastavasisulist tegevuskava.

Saavutamaks Pariisis kokku lepitud EL-i 2030. aasta eesmärgid, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 40 protsenti, vajab EL aastas umbes 180 miljardit eurot lisainvesteeringuid.

Finantssektoril on seejuures oluline roll, sest selliste kestlike investeeringute puhul võiks märkimisväärne osa kapitalist tulla erasektorist.

Euroala rahandusministrid said esmaspäeval ülevaate Kreeka abiprogrammi kolmanda ülevaatuse eeltegevuste täitmisest. Paar tegevust on veel pooleli ja neid hinnatakse lähinädalatel. Seejärel kinnitab Kreekale järgmise väljamakse ESM-i direktorite nõukogu.

Ministrid said ülevaate ka Iirimaa abiprogrammist. Selle raames antud laenu tagasimaksetega probleeme näha ei ole. Veel lepiti kokku Euroopa Keskpanga asepresidendi kandidaat, kelleks on Hispaania minister Luis de Guindos.
]]>
merike@rup.ee (Rebane) Majandus ja äri Wed, 21 Feb 2018 16:29:42 +0200
Inbanki kasum kasvas mullu 186,7 protsenti 7,5 miljoni euroni http://rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/inbanki-kasum-kasvas-mullu-186-7-protsenti-7-5-miljoni-euroni http://rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/inbanki-kasum-kasvas-mullu-186-7-protsenti-7-5-miljoni-euroni Möödunud aastal kasvas Eesti peamiselt finantseerimistegevusele keskendunud panga Inbank kasum 186,7 protsenti 7,5 miljoni euroni.

Ettevõtte neljanda kvartali kasum samas langes aastaga 75,7 protsenti 183 000 euro tasemele. Neljandas kvartalis mõjutas Inbanki kasumit enim muudatus Läti tulumaksuseaduses, mille tõttu oli vaja Läti ettevõtte bilansis olev maksuvara raamatupidamislikel põhjustel bilansist välja kanda. Seadusemuudatus tõi kaasa erakorralise kahjumi summas 389 000 eurot, teatas ettevõte börsile.

Kõigi Inbanki toodete müügimahud kasvasid 2017. aastal märkimisväärselt. Inbanki laenuportfell suurenes neljandas kvartalis 7,5 protsenti, ulatudes kvartali lõpuks 92,9 miljoni euroni. Aastaga on laenuportfell kasvanud 43,3 protsendi ehk 28,1 miljoni euro võrra.

Inbanki hoiuseportfell suurenes neljandas kvartalis 21,4 protsenti võrra, ulatudes kvartali lõpuks 95,1 miljoni euroni. Aastaga on Inbanki hoiuseportfell kasvanud 47,2 protsendi ehk 30,5 miljoni euro võrra. Portfelli tugevat kasvu toetas aasta lõpus läbi viidud kampaania, mis võimaldas klientidel enne 2018. aastat avatud hoiustelt intressi kätte saada kohe ning tulumaksuvabalt.

Inbanki juhatuse esimehe Jan Andresoo sõnul näitasid Eestis korralikku müüki kõik panga tooteliinid. "Aasta jooksul suutsime järelmaksu mahte kasvatada 12,3 protsenti, mis on toote küpsust arvestades väga tugev tulemus. Laenumüük kasvas eelmise aastaga võrreldes tervelt 147,7 protsenti," ütles Andresoo.

Inbanki tugevat kasvu koduturul illustreerib ka Eesti Panga statistika. Inbank on Swedbanki järel tõusnud suuruselt teiseks tarbimislaenude pakkujaks pankade seas. Inbanki turuosa tagatiseta tarbimislaenude uues müügis oli eelmisel aastal 26 protsenti.

Poolas alustas Inbank neljandas kvartalis müügitegevust partnerkanalis. "Pakume hetkel nii Rankomati kui ka ASF-i klientidele kindlustustoodete kuumaksete finantseerimist, mis on Poola turul uus ja innovaatiline lahendus ning mis võib kujuneda väga atraktiivseks turunišiks. Lisaks on käimas mitmed huvitavad läbirääkimised võimalike uute partneritega," rääkis Andresoo.

Viimases kvartalis näitas positiivset dünaamikat Inbanki Läti ettevõte, kus ärimahud on pärast strateegia muutmist taas kasvule pööranud. "Oleme saanud juurde mitmeid uusi järelmaksupartnereid. Nüüdseks on meie enda internetipangast saanud laenumahu lõikes suurim Inbanki müügikanal Lätis," ütles Andresoo.

Aastal 2015 pangana tegutsemist alustanud Inbank pakub teenuseid oma internetipanga ja partnervõrgustiku kaudu. Inbank tegutseb Eesti, Läti ja Poola tarbijafinantseerimise turul. Lisaks kaasatakse rahvusvahelisi hoiuseid Saksamaa ja Austria turult.
]]>
merike@rup.ee (Rebane) Majandus ja äri Wed, 21 Feb 2018 16:22:01 +0200
Läti Amber Group plaanib Eesti alkoholiturul turuosa suurendada http://rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/lati-amber-group-plaanib-eesti-alkoholiturul-turuosa-suurendada http://rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/lati-amber-group-plaanib-eesti-alkoholiturul-turuosa-suurendada Eesti alkoholimüüja Remedia ära ostnud Läti alkoholifirma Amber Beverage Groupi (ABG) juhatuse liikme Pavels Filipovsi sõnul suudab ettevõte ka keerulistes oludes oleval Eesti alkoholiturul laieneda.

"Kuigi praegu on väga keeruline aeg Eesti alkoholitööstuses, oleme me Remediaga ühinedes kahekordistanud oma turuosa ning oleme saanud nii kodumaistel kui rahvusvahelistel turgudel tõsiseks tegijaks," ütles Pavels Filipovs pressiteate vahendusel.

"Lisades Remedia tootmisvõime meie senistele Läti, Mehhiko ja Venemaa tehastele, oleme võimelised oma toodangut ja tootevalikut laiendama," lisas Filipovs.

ABG tooteportfell koosneb enam kui 130 erinevast alkoholibrändist, mille lisanduvad koos Remedia omandamisega veel mitukümmend.

Amber Beverage Group sõlmis detsembris Remedia osanikega kokkuleppe omandada ettevõtte täielik osalus.

Remedia on suuruselt kolmas alkoholitootja Eestis. Möödunud aastal teenis ettevõte 6,8 miljoni euro suuruse käibe juures 250 000 eurot kahjumit.
]]>
merike@rup.ee (Rebane) Majandus ja äri Wed, 21 Feb 2018 15:47:07 +0200
Finantsinspektsioon seirab tähelepanelikult sündmusi Lätis, ei tähelda finantsmõju Eesti pangandusele http://rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/finantsinspektsioon-seirab-tahelepanelikult-sundmusi-latis-ei-tahelda-finantsm-ju-eesti-pangandusele http://rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/finantsinspektsioon-seirab-tahelepanelikult-sundmusi-latis-ei-tahelda-finantsm-ju-eesti-pangandusele

19. veebruarist 2018 otsustati peatada Läti krediidiasutuse ABLV Bank SA (ABLV) kõigi maksekohustuste täitmine. Selle juurpõhjuseks oli hoiuste suur väljavool. USA rahandusministeeriumi allasutus FinCEN otsustas 13.02.2018 astuda samme, et finantsvahendajad lõpetaksid korrespondentsuhted USA-s Läti krediidiasutusega ABLV. FinCEN põhjendas oma otsust üldistatuna panga poolt rahapesu tõkestamise nõuete eiramisega. ABLV on Läti suuruselt kolmas pank, kelle äri on suunatud peamiselt mitteresidentide teenindamisele.

Eesti pankadel puudub märkimisväärne seotus ABLV-ga. See tähendab, et viimatinimetatud Läti krediidiasutuse finantsriskid ei kandu üle Eestisse. Eesti pangad on hästi kapitaliseeritud seisavad tugeval finantsilisel alusel.

Riskantsete mitteresidentide teenindamisele keskendunud Eesti pangandus on olnud Finantsinspektsiooni huviorbiidis alates 2014 aastast, millest alates oleme suunanud sektorit vastavaid riske teadvustama ning rakendama neile vastavaid riskikontrolle. See on kaasa toonud mitteresidentide osakaalu vähenemise 20%-lt 11-12%-le. Töö valdkonnas jätkub, sh tuleb riigil vaadata üle sanktsioonimäärad ja protsessuaalne normistik. Finantsinspektsioon seirab tähelepanelikult olukorra kujunemist Lätis.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Majandus ja äri Wed, 21 Feb 2018 09:58:13 +0200