Seadusemuudatus võimaldab pakkuda ettevõtjatele praegusest mitmekesisemaid rahastamisvõimalusi ning arendada välja Eesti riski- ja erakapitaliturg ning pakkuda pensionifondidele võimalust investeerida finantsinstrumenti, mis pakub rahastamisvõimalusi väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, seisab eelnõu seletuskirjas.
Pensionifondide esindajate endi sõnul on hetkel investeeringuid takistavaks asjaoluks sobivate instrumentide puudus, kuhu oleks võimalik investeerida. Lisaks mitmekordistuvad pensionifondide mahud järgmise paarikümne aasta jooksul, mis paneb pensionifonde järjest enam vaatama alternatiivsete varaklasside suunas.
Pensionifondide esindajate sõnul on olemas huvi kaaluda läbi fondide varasema kasvufaasi ettevõtetesse investeerimist ka seed- ja startup faasis, kuid täna aktiivselt tegutsevaid fonde, kuhu investeerida, ei ole.
Perioodil 2014–2020 on MKM-il kavas eraldada KredExile 60 miljonit eurot riskikapitalituru arendamiseks ja uue finantsinstrumendi loomiseks. Fondifondist on plaanis rahastada 3–4 allfondi, mis investeerivad omakorda ettevõtjate omakapitali, kuid täpne allfondide arv ja valik selgub peale fondifondi strateegia kinnitamist ning fondijuhtide pakkumiste hindamist.
Fondijuhtidel on kohustus panustada fondi ka oma isiklikku raha, et tagada nende motiveeritus teha parimaid võimalikke investeerimisotsuseid. Samuti on fondijuhil kohustus leida fondi tasandil täiendavat kapitali eraturult, milleks võivad osutuda näiteks Eesti pensionifondid.
Pensionifondid on ühed olulisimad investorid kohalikes era- ja riskikapitali fondides. Nad on kõige suurem kohalik kapitali allikas ning ainus pikaajalise iseloomuga kodumaine institutsionaalne raha Eestis. 2012. aasta seisuga on Eesti pensionifondide maht 1,5 miljardit eurot.
Sellest on Eestisse investeeritud tagasi hinnanguliselt vaid 6 protsenti. Näiteks Leedus on vastav näitaja 30 protsenti, kuid suurema osa sellest moodustavad riigi võlakirjad. Arenenud riikide keskmine näitaja on aga 60 protsenti.
