Mis on muudatuste eesmärk?

Eelnõu eesmärk on suunata tööandjaid pöörama senisest enam ennetavat tähelepanu nais- ja meestöötajate töö tasustamisele ning seeläbi aidata kaasa soolise palgalõhe vähenemisele Eestis.

Keda mõjutab?

Muudatused avaldavad mõju kõikidele tööandjatele. Suurem mõju avaldub avaliku sektori tööandjatele, kes peavad teatud juhtudel koostama ka palgaauditit.

Mis on olulisemad muudatused?

• Eelnõuga kehtestatakse loetelu soopõhistest tööalastest andmetest, mida tööandja peab koguma, et jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes. Need andmed on:
•         personali koosseis organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides,
•         töötajate palk ja töökohaga seotud hüvitised ja hüved, mida töötajad tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saavad,
•         lepingu liik ning kokkulepitud tööaeg.
• Eelnevalt nimetatud andmeid peab tööandja säilitama seitse aastat.
• Tööandja peab andma vähemalt üks kord kahe aasta jooksul töötajatele teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest. See teave peab muu hulgas sisaldama nais- ja meestöötajate keskmise palga ning tööga seoses makstavate hüvitiste ja antavate hüvede võrdlust organisatsiooni ametigruppide kaupa. Kui organisatsioonis ei ole töökohti ametigruppidesse jaotatud, tuleb teave esitada ametikohtade kaupa.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduses (§ 11 lg 1 p 6) on täna sama kohustus kirjas, kuid seal ei ole täpsustanud, kui tihti tuleb seda kohustust täita. Samuti ei ole riik praegu reguleerinud, mis andmeid peab see teave sisaldama.

• Eelnõu kohaselt hakkab tööinspektsioon üks kord aastas läbi viima esmase palgaandmete analüüsi (naiste ja meeste palkade, töötasude ja muude tööga seotud tasude analüüs, milles hinnatakse, kas naised ja mehed saavad sama tööandja juures sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu). Tööinspektsioon teeb esmase analüüsi riigi infosüsteemides olevate andmete alusel ehk tööandjad ei pea täiendavaid andmeid tööinspektsioonile esitama. Tööandjale tagatakse juurdepääs palgaandmete analüüsi tulemustele oma organisatsiooni kohta.
• Algselt soovis riik panna 10 ja enama töötajaga tööandjale kohustuse koostada naiste ja meeste võrdse palga audit, kui tööinspektsioonil tekib järelevalve käigus kahtlus, et naistele ja meestele ei maksta võrdset töötasu. Kaubanduskoda oli sellise kohustuse kehtestamise vastu. Eelnõuga pannakse võrdse palga auditi koostamise kohustus vaid teatud avaliku sektori tööandjatele, kuid mitte erasektorile.

Üksnes avaliku sektori tööandjaid (sh riigi osalusega äriühinguid) puudutavad muudatused:

• Kui tööinspektsioonil tekib avaliku sektori tööandja suhtes esmase palgaandmete analüüsi andmete alusel kahtlus, et avaliku sektori tööandja ei maksa sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdset tasu, on tööinspektsioonil õigus teha kümne ja enama töötajaga avaliku sektori tööandjale ettekirjutus võrdse palga auditi tegemiseks.
• Palgaauditis peab avaliku sektori tööandja välja selgitama sama või võrdväärset tööd tegevate naiste ja meeste palgaerinevuste põhjused.
• Kui palgaerinevustele ei ole objektiivseid põhjuseid, peab avaliku sektori tööandja koostama tegevuskava, milles nähakse ette meetmed tuvastatud palgaerinevuste vähendamiseks ja kaotamiseks. Need meetmed tuleb üldreeglina ellu viia ühe aasta jooksul.
• Kui avaliku sektori tööandja ei ole põhjalikumat palgaandmete analüüsi teinud või kui tegevuskava on puudulik või puudub, siis on tööinspektsioonil õigus teha tööandjale ettekirjutus. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on tööinspektsioonil õigus rakendada sunniraha, mille ülemmäär on 9600 eurot.

Millal plaanitakse muudatused jõustada?

2020. aasta 1. juulil.