Hoiu-laenuühistu: passiivsed fondid võivad olla hoiustajale riskantsed
Eesti Pank toetab hoiu-laenuühistute regulatsiooni muutmist
Mida silmas pidada hoiu-laenuühistusse raha paigutamisel?
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets kirjutab Swedbanki blogis, et ajal, mil kommertspankade intressimäärad hoiustele on jätkuvalt nullilähedased, on paljud hoiustajad hakanud otsima alternatiivseid võimalusi oma raha paigutamiseks.
Hoiu-laenuühistute riskid jäävad nende liikmete kanda
Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles ühistupanganduse konverentsil, et viimastel aastatel on hoiu-laenuühistud (HLÜd) Eestis hoogsalt kasvanud, mistõttu on järjest olulisem nende liikmetele rõhutada vajadust HLÜ-de tegevust ja riske iseseisvalt hinnata.
„Eesti finantssektor on üsna panganduskeskne ja lisakonkurents hoiu-laenuühistute, ühisrahastuse ning era- ja riskikapitalifondide näol on Eesti finantsmaastikul tervitatav nähtus,“ ütles Madis Müller pressiteate vahendusel. „Augusti lõpus tegutses Eestis 20 hoiu-laenuühistut, millel oli kokku üle 9000 liikme. HLÜ-de hoiuste ja laenude maht on märkimisväärselt kasvanud, mistõttu on kindlasti suurenenud ka nendega seotud riskid.“
Miller toonitas, et HLÜ-de liikmed peaksid olema piisavalt kursis ühistu tegevuse ja riskidega. „Erinevalt pankadest ei teosta hoiu-laenuühistute tegevuse üle järelevalvet finantsinspektsioon ning nõuded nende kapitalile ja riskijuhtimisele on leebemad. Samuti ei taga riik hoiu-laenuühistutesse hoiustatud summasid,“ ütles Eesti Panga asepresident.
Eesti Panga ülesanne on aidata kaasa finantsstabiilsuse tagamisele ja sellest vaatenurgast ei kätke hoiu-laenuühistud finantsstabiilsusele suuri riske, sest HLÜ-de hoiuste mahu suurenemisele vaatamata moodustab see vaid 0,5% pangandussektori hoiuste kogumahust.
Hoiu-laenuühistute hoiused on aastaga kahekordistunud
Eesti hoiu-laenuühistute (HLÜ) kaasatud hoiuste maht on aastaga enam kui kahekordistunud 6,3 miljonilt eurolt 13,4 miljoni euroni, kirjutab Eesti Päevaleht.
