Mertsina tõi samas välja, et panga hinnangul peaks ekspordikasv mõõdukalt kasvama ka neljandas kvartalis. Ekspordihinnad on viimastel kuudel tasapisi kasvama hakanud, mis on toeks ettevõtete ekspordikäibe paranemisele, märkis ta.
Ökonomisti sõnul peaks vaatamata Rootsi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa majanduskasvu aeglustumisele järgmisel aastal meie suuremate kaubanduspartnerite keskmine impordinõudlus veidi suurenema, mis peaks parandama meie ettevõtete ekspordivõimalusi.
"Samas, riskid maailmamajanduses ja –kaubanduses, nagu näiteks Brexit, Donald Trumpi valimine USA presidendiks, populistlikud liikumised, protektsionism ja Venemaa on üsna suured, mis võivad ekspordi väljavaadet mustema stsenaariumi korral halvendada," lisas ta.
Kui septembris vedasid ekspordi kasvu peamiselt põlevkiviõli- ja elektroonikatooted, siis üheksa kuu keskmisena on lisaks elektroonikatoodetele toetanud ekspordikasvu rohkem veel puitmajade ja mööbli, puidutoodete, paatide ja ujuvkonstruktsioonide ning põlevkiviõlitoodete väljavedu.
"Nii viimasel paaril kuul, kui ka selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes on elektroonikatoodete väljaveol olnud tugev mõju kaupade koguekspordile. Paari aasta tagune elektroonikatoodete väljevedu, peamiselt Rootsi suunas, on asendunud peamiselt Mehhiko turuga, samal ajal kui Rootsisse on nende kaupade eksport tugevas languses," märkis Mertsina.
Mehhiko tõusis septembriks Eesti päritolu kaupade ekspordis suuruselt seitsmendaks sihtriigiks, moodustades 3,7% kaupade ekspordist ja olles suurem näiteks Leedust, Taanist või Suurbritanniast. Mehhiko kõrval suurenes septembris eksport rohkem veel Hollandisse, Saksamaale ja Rumeeniasse.
Kaupade eksport kasvas tänavu septembris võrreldes eelmise aasta septembriga 13% ja import 2%, teatas statistikaamet kolmapäeval.
Septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest.
