Eestis on täna jätkuvalt keskkond, kus finantsinspektsioon saab järelevalvatavate subjektide poolsete rikkumiste korral neid trahvida maksimaalselt kuni 32 000 ja mõnel juhul ka kuni 400 000 eurose trahviga. Samal ajal on võimalik paljudes teistes Euroopa Liidu riikides, näiteks panganduses, samade rikkumiste eest teha trahvi kuni 10 protsenti netokäibest ja/või siduda trahvid mitmekordsest rikkumisest saadud tulu suurusega," kirjutas Tammer FI blogis.
Tammer märkis, et näiteks Läti finantsjärelevalve saab määrata rikkumiste eest trahve kuni 10 protsendi ulatuses panga netokäibest, Läti on selliseid trahvimäärasid praktikas ka rakendanud: SEB Banka trahviti 1,79 miljoni euroga rahapesu tõkestamise ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumise eest ning Baltic International Banka 1,5 miljoni eurose trahviga sisekontrolli süsteemides tuvastatud puuduste pärast.
.Võrdlusena tõi ta välja, et samasse aega jääb ka üks FI trahvidest SEB Pangale, mis oli 2500 eurot finantsteenustele kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Maksimumtrahv sellisel puhul oleks olnud 32 000 eurot.
Ehk finantsinspektsiooni trahv oli piiratud maksimumsuurusega 32 000 eurot, mis dikteeris ka konkreetse väga madala trahvi suuruse. Väärteo vormis trahvi suurust mõjutavad ka kergendavad asjaolud, näiteks puhtsüdamlik kahetsus ja kõrge vanus," lisas Tammer.
FI juhatuse liikme sõnul peitub probleem meie riigi soodsas õiguskeskkonnas, mis soosib finantssektoris riski võtmist just Eestis, sest puudub rahaline motivatsioon suurematest riskidest hoiduda, ja arvestades seda, et finantssektor on Baltikumis üsnagi seotud läbi ema-/tütarettevõtte ja/või filiaalide, siis ilmselgelt on riskide võtmine mõistlikum riikides, kus on seda seaduslikult odavam teha.
Oleme trahvide osas "naabrist paremad"," märkis ta.
Finantsinspektsioon, konkurentsiamet, maksu- ja tolliamet ning andmekaitse inspektsioon on teinud nii justiitsministrile kui riigikogu õiguskomisjonile ühispöördumise, millega väljendatakse muret tänase järelevalvelise karistussüsteemi üle.
Nagu pöördumises seisab, oleks mõistlik lisaks trahvimäärade suurendamisele anda nendele asutustele ka õigus väärteokaristuste asemel määrata haldustrahve," kirjutas Tammer.
Tema hinnangul on väärteomenetlus keeruliste finantsrikkumiste lahendamiseks liiga formaalne, ei taga vahetut reageeringut rikkumisele ja menetlusel on väga lühikesed aegumistähtajad, ja see kõik tekitab rikkumise toimepanijas karistamatuse tunde ning kahjustab ka Eesti riigi mainet.
