1) Soomes loetakse dokument kätte saaduks siis, kui see on registrisse kantud aadressil üle antud ning kõik dokumendid saadetakse postiga ainult sellel aadressil. E-posti aadressile koopiate saatmist Soomes üldiselt ei toimu. Põhimõtteliselt tähendab see, et näiteks eraisik, kes Soomest ära kolides oma aadressi ei muuda, võib oma võlgnevustest riigi ees teada saada liiga hilja, et oleks võimalik nende osas vaielda;
2) Püsiv tegevuskoht ja seega ka põhjus Soomes maksusid tasuda võib tekkida juba sellest, kui teisest riigist kohale tulev konsultant alati sama tuba saab kasutada. Näiteks võib püsiva tegevuskoha moodustada ka vaid ettevõtte serveri paiknemine Soomes;
3) Soome tellijad vastutavad üsna suurte trahvide ähvardusel selle eest, et nende poolt tööle palgatud ettevõtted järgiksid maksuseadusi ja tööõiguse reegleid. Näiteks on huvitav teada, et kui tellija lepingu sõlmimisel küsis alltöövõtjalt E101/A1-tõendit, kuid ei nõudnud neid lepingu kehtivuse ajal, kui töötajad muutusid, siis konkreetse näite puhul sai tellija 9800 eurot trahvi. Ja iseenesest ei ole alati määrava tähtsusega see, kas need E101/A1-tõendid ka tegelikult olemas olid;
4) Kollektiivlepingutel on eriline staatus Soomes. Kui Eestis ollakse harjunud töölepingu seadusega, mis on kõigile ühesugune, siis Soomes on erinevad ametiühendused kokku leppinud väga erinevates nõudmistes miinimumtöötasule, töö- ja puhkeajale, isegi töötasu väljamaksmise viisile. Paljutki sellest, mida Eestis reguleerib töölepingu seadus, tuleb Soomes vaadata valdkondlikust kollektiivlepingust.
Liialt ei tasu end siiski erinevustest heidutada lasta, sest Soomes järgitakse ikkagi ka mõistlikkuse printsiipi. Kuna aga detailid võivad siiski Eesti ja Soome puhul suurel määral erineda, siis tasub alati olulised küsimused asjatundjatega läbi arutada.
