Inspektsiooni soovitus on, et niisugune jälgimine, sealhulgas ka töötaja õigused, tuleb töösuhetes eelnevalt fikseerida. Töötaja peab olema jälgimisest teadlik ja tal peab olema võimalik oma privaatsust kaitsta, teatas andmekaitse inspektsioon. Lihtne vahend töötaja privaatsuse tagamiseks oleks varustada jälgimisseade nupuga, mille abil saaks jälgimise nt töövälisel ajal välja lülitada.
Inspektsioon andis teada, et seesugune soovitus ei ole asjakohane ainult sõidukite jälgimisseadmete kasutamisel, vaid näiteks ka nutiseadmete puhul, mis võimaldavad töötaja positsioneerimist.
Andmekaitse inspektsioon viis hiljuti läbi sõidukite jälgimise teenuse pakkujate seire. Kuna sõidukite jälgimis- ehk telemaatikateenusega kaasneb reeglina kokkupuude isikuandmetega, kaardistati seirega ettevõtete erinevaid kogemusi. Põhjalik küsimustik saadeti kaheksale ettevõttele, kelle veebilehelt selgus, et nad sellist teenust pakuvad.
Sõidukitele paigaldatud jälgimisseadme abil on võimalik saada ülevaade sõiduki asukohast, läbitud kilomeetritest, sõiduki kiirusest ja kütusekulust, samuti sellest, kui kaua sõiduk ühest punktist teise sõitis või erinevatel aadressidel peatus. Teenuse klientideks võivad olla nii ettevõtted, asutused kui eraisikud.
Kui kasutajad on isikustatud, tekivad jälgimisteenuse pakkujate infosüsteemi isikuandmed. Nendeks on jälgitava sõiduki kasutaja nimi, tema kontaktandmed, sõiduvahendi teekonna ja kasutaja elukoha andmed. Teenuse pakkuja muutub isikuandmete töötlejaks - seda asjaolu paljud ettevõtted ei teadvustanud.
Erinevate ettevõtete töötajad on pöördunud inspektsiooni poole küsimustega, kas tööandjale kuuluva sõiduki kasutamise pidev jälgimine ka töövälisel ajal (sh lõunapausil) on seaduslik ja millistel tingimustel seda teha tohib.
„Olukord on üldiselt rahuldav. Me ei taha tehnilisi uuendusi kuidagi takistada. Meie soov on, et uuenduste juures ei unustataks töötaja õigust privaatsusele,” ütles seire läbi viinud inspektsiooni IT-nõunik Urmo Parm.
