Statistikaameti andmetel suurenes tööpuudus teises kvartalis 7,1 protsenti ja hõive kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,6 protsenti. Hõive kahanemise taga oli teenindussektor, mida koroonaviiruse levik ja selle tõkestamise meetmed kõige tugevamini mõjutasid.
"Mitmed suurema sagedusega andmeallikad näitavad, et tööturu olukord on viimastel kuudel stabiliseerunud kuigi võrreldes kriisieelse ajaga selgelt nõrgem. Töötamise registri andmed näitavad, et töösuhete arv kahanes mai lõpuks aastavõrdluses 3 protsenti, kuid on alates sellest ajast parenemise kursil," ütles Soosaar pressiteates.
Ta nentis, et mõningal määral võib olukorda tegelikust paremana näidata töötasu hüvitise mõju, sest selle tingimused teevad koondamise ühe kuu jooksul peale hüvitise saamise aega väga kalliks.
Registreeritud töötus on Soosaare sõnul püsinud alates juunist samuti muutumatuna - võrreldes eriolukorra ajaga lisandub uusi registreeritud töötuid vähem ning uue töökoha leidmise tõenäosus on tõusnud. Ettevõtete hõiveootused on Konjunktuuriinstituudi küsitlusandmete järgi alates aprillist paranenud ning taastumist näitab ka töötukassa poolt vahendatavate vabade töökohtade hulk.
"Hoolimata viimaste kuude positiivsetest märkidest on tööturu edasine väljavaade endiselt ebakindel. On tavaline, et töötajaid puudutavad otsuste tegemine võtab ettevõtetes aega ning mitmeid koroonakriisist tugevasti mõjutatud tegevusalasid ootab lisaks sellele ees madalhooaeg," tõdes ökonomist.
Suurim risk on endiselt seotud viiruse edasise leviku ja selle tõkestamiseks rakendatavatest meetmetega,
võttis Soosaar kokku.
