Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuninga sõnul on täna tööjõupuudus eelkõige kõrget kvalifikatsiooni ja erioskusi nõudvatel ametialadel, kuid tööjõudu on kõige rohkem vaja abilisteks, koristajateks, poemüüjateks, ehitajateks. Nende seast läheb lähiaastatel kõige rohkem inimesi pensionile ja on vaja uusi töötajaid.
Üks võimalus probleemi lahendamiseks oleks lihtsustada töötajate toomist väljastpoolt Euroopa Liitu. Kui praegu saab lihttööjõudu kolmandatest riikidest Eestisse tuua vastava ala keskmise palgaga pooleks aastaks, siis Kuninga sõnul peaks analüüsima, kas kahe aasta pärast võiks lubada teatud hooajaks tuua inimesi tööle vähema kui keskmise palgaga.
"Seadusemuudatusi oleme suutnud õnneks teha päris kiiresti, aga selleks tuleb teha põhjalikum analüüs. Arvud on meil suures plaanis ees, aga mis sektorisse ja mis tingimustel tuua ning mis see ühiskonnale kaasa tooks – sellele tuleb rahulikult mõelda," ütles Kuningas.
Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa ütles, et turismitööstus on tööjõupuudusega silmitsi seisnud aastaid, kuid probleem süveneb. "Ega me töötajate kolmandatest riikidest sissetoomisest ei pääse. Samas peaksime jälgima, et inimesed tuleksid sarnasest kultuuriruumist ja keeleline sulandumine oleks võimalikult kerge," ütles Loodmaa.
"Majandusministeerium on ajanud sellist poliitikat, et mõistlik on eksportida tööd, mitte importida tööjõudu," kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. "Eesti ettevõtete jaoks on meie arvates mõistlik laieneda ja kasvada väljaspool Eestit, jättes oma peakontori, kasumi väljavõtmise ja loodetavasti ka kallimad töökohad Eestisse."
