„Avalikkuses levivate seisukohtade põhjal võib jääda mulje, et eestlased suhtuvad kanepi tarvitamisse leebelt ning pooldavad vahel selle legaliseerimist. Tegelikkuses see nii ei ole,“ märkis ühiskonnauuringute instituudi analüütik Art Johanson, viidates Turu-Uuringute AS-i läbiviidud küsitlusele.

„Suviste vabaõhuürituste ja muusikafestivalide ajal on kaaskodanike jaoks tihti suureks probleemiks alkoholi- ja narkojoobes isikud, kes oma käitumisega teisi häirivad ja seetõttu ka palju tähelepanu pälvivad. Inimeste sõnade ja tegude lahknevus on mõnevõrra siiski selge: on kindlasti neid, kes ütlevad, et uimastite tarvitamine on halb, kuid teisel hetkel tarvitavad ikka. Kuid siiski on viimase grupi suurus pigem väike.”

„Kanepi tarvitamist mõnuainena ei pea õigustatuks 93% ning legaliseerimist 87% valimisõiguslikest kodanikest. Seega on kanepi legaliseerimise arutelu ühiskonnas esile kerkinud ainult väikese, kuid hääleka grupi initsiatiivil, samas enamuse eestimaalaste hinnangul ei peaks see küsimus üldse päevakorras olema,“ rääkis Johanson.

Vastuseis kanepi tarvitamisele ja legaliseerimisele on tugev kõigis vanuse-, haridus-, sissetuleku- ja muudes gruppides. Mõnevõrra liberaalsemad selles küsimustes on kõige nooremad vastajad vanuses 18-24 aastat, kuid ka nende seas on kanepi legaliseerimise vastaseid 77% ehk märkimisväärne enamus. Vene keelt kõnelevatest vastajatest on kanepi legaliseerimisele vastu koguni 97% ning eesti keelt kõnelevatest vastanutest 86%. „Venelaste peaaegu absoluutne vastuseis võib tuleneda nende üleüldisest konservatiivsemast väärtussüsteemist, samuti võib seda põhjustada vahetum kogemus narkomaania ja selle väga negatiivsete tagajärgedega,“ ütles Johanson.

Tähelepanuväärne on ka naisvastajate oluliselt tugevam vastuseis kanepi tarvitamisele. Naiste seas valitseb praktiliselt üksmeelne vastuseis kanepi tarvitamisele mõnuainena, 98% naistest on selle vastu, meestest aga 87%. Kanepi legaliseerimise vastu on 93% naistest ja 80% meestest. Kusjuures ka ravi eesmärgil kanepi kasutamise küsimuses joonistub naiste ja meeste vahel välja selge erinevus, seda pooldab 56% naistest ja 68% meestest.

„Võiks küll eeldada, et naiste suurem vastuseis tuleneb sellest, et neid on lihtsalt vanemaealiste vastajate seas rohkem, kuid see ei vasta tõele,” ütles Johanson. “Kontrollides naiste vastuseid vanuse järgi, siis ka kõige nooremas grupis, 18–24-aastaste hulgas, on naiste vastuseis kanepile kui mõnuainele praktiliselt üksmeelne, nimelt 97% on selle vastu. Järelikult näevad naised üleüldiselt kanepi tarvitamises meestega võrreldes suuremat ohtu.“

Mõnevõrra soosivamad ollakse ühiskonnas vaid kanepi tarvitamise suhtes ravi eesmärgil. Üldiselt arvab 62% vastajatest, et kanep ravimina võiks olla lubatud ning selles küsimuses on pooldajatel mõningane ülekaal peaaegu kõikides sotsiaalsetes gruppides.

Ainus arvuliselt märkimisväärne grupp, kus vastastel oli kerge ülekaal selles küsimuses, olid igapäevaselt vene keelt kõnelevad inimesed. Selge on, et inimesed  on tugevalt vastu kanepi tarvitamisele mõnuainena ja selle täielikule legaliseerimisele, kuid ravikanepi küsimuses ollakse avatumad.

Johansoni sõnul on ilmselge, et vastuseis kanepi tarvitamisele mõnuainena ning legaliseerimisele on tugev igas ühiskonna kihis ning seetõttu oleks üllatav, kui antud temaatika poliitiliste otsustajate seas väga oluliseks tõuseks.

Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.